Blogid

TOIMETAJA KOLUMN | Miks meid tabab mõtete torm just enne uinumist? (3)

Andra Nõlvak, 25. jaanuar 2020, 14:00
Foto: Stanislav Moshkov
Mul läks hiljuti kell kaks öösel uni ära ja ossa poiss, kus aju hakkas kohe mõtlema! Umbes nagu siis, kui üritad õhtul magama jääda ja tead, et hommikul on vaja ärgata, või oled lihtsalt raskest päevast rampväsinud, aga aju muudkui genereerib uusi mõtteid.

Mu mõtted vahetusid sel unetul ööl kiiremini, kui kell sekundeid tiksub. Kihutasid mõtete kiirteel üksteise võidu. Aga kuhu? Kuhu neil kiire oli? Tavapärane praktika on ju see, et ega neid „geniaalseid“ mõtteid nagunii hommikul ei mäleta. Vähemalt mina. Nõnda on kaduma läinud mitu head artikliteemat, lapsega tegutsemise ideed või jumal teab, mida veel.

Samal teemal

Aga miks on nii, et inimese aju hakkab just sellistel hetkedel nii tugevalt tööle, selle asemel, et ennast välja lülitada? Minu loogika ütleks, et siis on just lõpuks rahulik, ja mõtted, mis enne päevatoimetustele ja argiolmele mõeldes pähe ei saanud tulla, teevad seda nüüd. Nagu seisaksid tee ääres ja ootaksid, kuni ühtegi „mõtteautot“ enam ei tule, ja jookseksid siis kõik korraga üle tee. Aga miks see tegelikult ikkagi nii on? Ja miks me neid mõtteid hommikul enam ei mäleta?

Mõtlesin lausa, et hüppaksin püsti, avaksin arvuti ja uuriksin järele, nagunii ma ei maga. Aga see tundus halb mõte. Äkki hakkab nii huvitav, et ei uinugi enam? Hommikul nagunii ei mäleta, et sellele üldse mõtlesin. Aga paneksin märksõnad kirja – miks me valel ajal mõtlema hakkame. Kas ma saan sellest hommikul aru? Ei! Okei. Uus katse – uuri, miks me just enne uinumist palju mõtlema hakkame ja hommikuti neid mõtteid ei mäleta. Parem! Aga kas ma suudan hommikul meenutada, miks ma seda uurida tahtsin ja mida edasi teha?

Kõht koriseb, mees norskab, kaissu pugenud laps nohiseb kõrva ääres. Kaotatud und ikka ei kuskil. Mõtted kirja pandud, keeran külge. Silmad kinni ja põmm! Uus mõte! Telefon kätte, mõte kirja ja uuele katsele uinuda. Nii lõpmatuseni, kuni kell on juba neli varahommikul.

Päeval internetist infot otsides saangi selgust mind vaevavas küsimuses – kuna meie päevad on tegusad ja me saame nende jooksul nii palju informatsiooni, siis meil ei ole lihtsalt aega oma mõtteid päeva jooksul mõelda. Terapeudi-psühholoogi Hope Bastine sõnul mõtleme me enne magamaminekut üle just seetõttu, et meil ei ole päeva jooksul aega ega ruumi, et toimunut töödelda ja sellest järeldusi teha.

Mõnikord on ainus hetk selleks, kui hakkame magama minema ja oleme juba voodis pikali. „Inimesed räägivad mulle, et niipea kui nad on voodis, hakkavad kõik mõtted peas ringi käima – see on nagu lumetorm, järsku meenuvad neile kõik asjad, mida oleksid pidanud päeva jooksul tegema,“ selgitab Bastine.

Niisiis olin ma oma mõttearendustega ikkagi õigel teel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee