Foto: PantherMedia/Scanpix
Lugejakiri
24. jaanuar 2020, 10:28

Lugejakiri: kas arved tuleks elukaaslaste vahel maksta pooleks? (6)

Kuidas peaks elukaaslaste vahel jagunema kulud ja tulud? Ka üür tuleks jagada pooleks?

„Pean tunnistama, et olen selles vallas päris eluvõõras. Olen küll 35aastane, aga hetkel elan esimesi kuid alles koos oma elukaaslasega,“ kirjutab Maria.

Mees koli Maria juurde, kui hetkel on arvete eest tasumine jäänud siiski Maria kanda.

„Me ei ole seda kunagi ka arutanud, sest seni veetsime koos vaid nädalavahetusi ja üksikuid õhtuid nädalas. Ta käis veel mõnda aega ka Soomes tööl, misjärel ta nüüd kodumaale tagasi pöördus ja kohe ka minu juurde kolis. Kuidagi loomulikult läks meil see asi. Ja praegu ongi jäänud, et mina maksan üüri ja teised maksed. Ometigi pean tunnistama ,et kahel inimesel kulub ka rohkem vett, elektrit. Lisaks meeldib talle televiisorist tasulisi filme tellida. Ma pole üldse kade ega midagi, aga ka söögid ostame koju pigem pooleks. Ehk siis minul on ikkagi maksude näol suurem koormus ja vastutus,“ kirjeldab Maria praegust elukorraldust.

Naine ei tea, kuidas teemat kodus jutuks võtta.

„Kui väga otse peale peaksin lendama, siis kõlaks see süüdistusena, et tema nagu ei panustaks üldse. Ometigi koristab ja teeb tema praegusel perioodil näiteks kodus rohkem süüa, sest otsib alles Eestisse uut töökohta. Raha tal muidu on ka varasemast kogutud, aga kellegi säästude kallale minna ei tahaks. Oleme tulevikust rääkinud, mis on puudutanud ka tõsisemaid teemasid – lapsed, maja, reisid. Aga hiljem üksi mõttesse vajudes või kuu alguses arveid makstes – tunnen end üksi kõige eest vastutavana. Siis tulevad ka hirmud – ei taha sugugi lastele ega majale mõelda, sest praegune koormus kah piisav,“ tunneb Maria end nõutuna.

Ema oli jaganud tütrele soovitust, et too võiks järgmise üüriarve anda mehele ja öelda, et sel kuul on Marial ootamatuid kulutusi. Äkki võtab mees ja maksab ise arve.

„Ega ma ei teagi, kuidas see tavapäraselt käib. Kas makstakse pooleks? Või ongi üks see, kes maksab üüri? Teine ostab siis äkki söögi ja maksab õhtustamised restoranis? Meil on aga hetkel nii, et mina osalen kõigis meie kulutustes. Raban selle nimel tööl rohkem, kuid olen ka rohkem väsinud. Nii käib mu elukaaslane rohkem ka üksi väljas. Tunnen natuke ebaõiglust. Sellest soovitusest on vähe abi, et mina ja küsi otse raha. Tahaks natuke kuulda, kuidas teistel on, kuidas nemad on sellised teemad selgeks räägitud,“ loodab Maria Õhtulehe lugejate abile.