Naiste kriisikodu argipäev: verevalumite ja luumurdudega naised ning läbipekstud rasedad

«Kõva elukool,» võtab Inga Mikiver kokku kogemuse, mille on viieteistkümne aastaga Tallinna naiste kriisikodu juhatades saanud. Oma töös on ta kohanud tuhandeid lähisuhtevägivalda talunud naisi.

Näinud kunagi kõrvaltvaatajana suhtevägivalda piisavalt palju pealt, on see teema Ingale (67) olnud südamelähedane pikki aastaid. Võib isegi öelda, et naiste aitamine on tema missioon.

«Minu ühe tuttava sõnul uskuvat tema ainult seda, mida oma silmaga näeb. Mina võin öelda, et iial ei võiks uskuda seda, mida siin oma silmaga näinud olen. Et medalil võib olla päris must külg, mida pole esiotsa nähagi,» tõdeb Inga. Verevalumite ja luumurdudega naised, läbipekstud rasedad, keda paar nädalat hiljem ootab sünnitamine – selline on olnud kriisikodu juhataja argipäev.Põhimõte «Kui mees peksab, siis järelikult armastab» sobiks Inga sõnul iseloomustama vaid sadomaso suhteid, mitte aga nende naiste muresid, kes kriisikodust abi otsivad.