Lugejakiri

Lugejakiri: firma uusaastapidu lõppes bossi kaisus (1)

Ohtuleht.ee, 13. jaanuar 2020 10:55
Foto: PantherMedia/Scanpix
„Eelmisel aastal asus meie osakonda juhtima uus inimene. Pigem vaiksem ja rahulikum inimene. Isegi tööülesandeid ja konflikte lahendab väga rahumeelselt. Aga kõik kuulavad,“ kirjutab Liisa.

„Sel nädalavahetusel oli meil uusaastapidu, kus väga palju rahvast oli. Kõik oli meeleolukas ja vahva, kuni ma mingi hetk peol oma kingal kontsa murdsin. Istusin peopaigas aknalauale, kuhu ootamatult potsatas istuma ka minu boss,“ räägib Liisa oma loo alguse.

Naise sõnul pakkus ülemus talle esiti abi, kuid muutus ootamatult jutukaks.

„Uuris mu kinga ja hakkas minuga ootamatult väga aktiivselt rääkima. Uuris peo kohta, kas olen rahul, mis edasi plaanin. Nii ta minu kõrvale istuma ja rääkima jäi. Ma ei teagi, kuidas see aeg veeres, aga meie olime nagu omas mullis. Mingi hetk tuigerdas meie juurde kolleeg, et tulgu meie kah tantsima. Viimased paar lugu ainult tulevat veel. Sel hetkel me mõlemad tabasime, et me oleme kahekesi justkui mingil teisel peol kogu aja viibinud. Tegime need mõned tantsud ja leppisime kokku, et lähme pärast firmapidu veel kuhugi istuma,“ kirjeldab Liisa.

„Istusime varajaste tundideni koos baaris ja enne sulgemist teadsime juba vist mõlemad, et selle öö veedame koos. Ta tellis takso ja me läksime tema juurde. Kõik oli nii erinev sellest, mida ma oleksin ette endale suutnud kujutada. Ta kodu, olemus ja veetlus. Ma ei olnud seda temas varem märganud,“ kinnitab Liisa.

„See ei olnud isegi mingi joobununa tehtud valesamm või eksitus. Ma täiega nautisin õhtut ja seda meest, kes oli mu ülemus. Isegi hommikul tema kõrval ärgates – see kõik oli nii armas! Ta tegi kohvi ja praadis mune. Midagi nii lihtsat, kuid ometi erilist. Terve see päev me jagasime seiku oma elust. Ma siiani ei mõista, miks seda tunnet ei tekkinud tööl? Lubasime, et mingeid suuri ootusi me teineteisele kohe ei sea. Oleme koos, käima ja naudime, kuid vaatame, kas sobime ka edaspidi. Tööl loomulikult mingit õrnutsemist ei tule. Ei tahaks kah, aga juba teisipäeval lähme kinno ja kohvikusse. Liblikad hõljuvad kõhus ja tunnen end täieliku printsessina! Kas tuleb midagi tõsisemat või mitte, aga tahan seda hetke nautida. Väga tore ja hooliv mees, kes ka voodis mõjus nagu unistuste mees. Sotsiaalmeediasse veel pilte ei postita, aga oma emotsiooni tahan jagada laiemalt. Minu lugu kinnitab, et esmamulje võib olla väga petlik! Ära sildistage inimesi, sest te tegelikult ei tunne ju neid üldse,“ võtab Liisa oma õnneliku kogemuse kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee