Millised joogaharjutused sobivad enne ja millised pärast trenni?

Karloin Tsarski sõnab algatuseks, et traditsioonilist joogat võib nimetada pigem meele- kui füüsiliseks treeninguks.

„Klassikalistest joogastiilidest on hatha-joogal kõige suurem rõhuasetus erinevatel kehapoosidel, kuid kehapoosi eesmärk on olla ühes poosis mugavalt ja võimalikult pika aja vältel ning kasutada stabiilset poosi paigalolekuks, meele rahustamiseks ja vaigistamiseks, mitte füüsiliseks trenniks. Tänapäeval kasutatakse sõna „jooga“ aga laiemalt ja erinevaid füüsilisi trenne kutsutakse ka joogaks,“ räägib ta.

Paljude inimeste hinnangul  on jooga lihtsalt venitamine, aga tegelikult?

Tegelikult käib jooga praktika meie meeles. Traditsioonilisel joogal ei ole rõhuasetust venitusel ning paljud joogapraktikud ei kasutanud üldse kehaasendeid, et joogat praktiseerida. Tänapäeva lääne inimesele aga on asendite võtmine üldiselt meelepärane osa joogapraktikast ning seetõttu pannakse tihti võrdusmärk asendite ja jooga vahel. Kehaasendid on üks võimalus joogat praktiseerida. See käib spetsiifiliselt sellise tehnilise joogateaduse alla. Joogaharusid ja -tehnikaid on ka teisi. Seega võib edukalt joogat praktiseerida ka asendit võtmata.

Kui on soov sooritada erinevaid asendeid, siis ka seal ei ole kõige olulisem venitamine, vaid siiski meele kasutus. Tõsi, hea painduvus võib mõne poosi sooritamise mugavamaks teha, mis omakorda võimaldab sügavamalt poosi lõdvestuda ja paremini keskenduda.

Kui teha näiteks tavapärast lihastrenni, siis millised oleksid joogaharjutused enne ja pärast sellist trenni?

Jooga on enesearengusüsteem, seega siinkohal oleneb ka sellest, mida inimene tunneb, et tal vaja arendada on. Näiteks kui ei ole piisavalt jõudu, siis võib teha joogapraktikaid, mis toovad elujõudu, vitaalsust, energiat, võimaldavad tugevamat treeningut, sest kehas on vitaalsust rohkem. Kui puudu on tahtejõudu, siis tuleks keskenduda praktikatele, mis seda tõstavad, et jaksaks trennis vastu pidada. Kui on aga probleemiks nõrk keskendumine trenni ajal, siis selleks oleks jällegi teised praktikad.

Pärast trenni aga on kindlasti oluline kiire taastumine ja selleks võib sobida hästi jooga lõpulõdvestus ehk hästi teadlik süvendatud lõdvestus, kus keha puhkab sügavalt välja. Selleks lama selili ja alusta oma peas keha lõdvestamist vasakust jalast. Lõdvesta vasak jalg suunaga alt üles, seejärel parem. Seejärel vasak käsi, seejärel parem. Siis tuharalihased, vaagnapõhjalihased, kõhulihased, seljalihased, rindkere, õlad, kael, kukal, kurk ja kõik näolihased. Tee seda tasapisi 10 minuti vältel, taju keha pehmust ja raskust ning kogu keha täielikku lõdvestumist.

Kas joogaga võiks asendada trennieelsed soojendusharjutused?

Kuna klassikalise jooga rõhuasetus ei ole füüsilise keha treening, vaid pigem energeetilise keha äratamine ja meeletreening, siis pigem on siinkohal soovitus jääda kindlaks oma treeningu füüsilistele soojendusharjutustele, et mitte saada vigastusi.

Kas joogaga võiks asendada pärast trenni tehtavad venitusharjutused?

Joogaliku lähenemise kehaasenditele võiks tõesti tuua tavapäraste venitusharjutuste juurde. Hoia venitust võimalikult pikalt, proovi sellesse sügavalt lõdvestuda ja jää ühte venitusse paariks minutiks. Üldiselt aga jooga kehaasendeid kui selliseid on pigem soovitatav praktiseerida, tehes eelnevalt jooga energeetilised soojendusharjutused, seejärel kehaasendid, kus põhirõhk on meeletreeningul ja keha tööriist selle tarbeks, ning seejärel lõpulõdvestus. Asendeid ei ole väga soovitatav teha kontekstist väljas. Kuid kui soov on lihtsalt venitada ja mõni joogaasend selleks sobib, siis loomulikult võib teha.

Kas joogatamine võiks pärast tugevat lihastreeningut olla isegi efektiivsem?

Kuna jooga ei tegele ainult füüsilise kehaga, siis teadlik praktika võib mõjuda kindlasti sügavamalt kui lihtsalt füüsiline venitus. Näiteks võivad teatud asendid tuua kehasse pärast rasket trenni tagasi vitaalsuse, elujõu ja energia. Samas ka füüsilisel tasandil asendi pikaajaline hoidmine toob väga efektiivsed venitusmõjud.

Kas on võimalik joogaga endale kuidagi enne või pärast trenni liiga teha?

Enne jooga praktiseerimist oleks üldiselt alati soovitatav omandada algteadmised, kuid pigem on need vajalikud selleks, et teadlikult ja tõhusalt praktiseerida, mitte sellepärast, et need kuidagi liiga võiksid teha. Teoreetiliselt on võimalik teatud tugevamate energeetiliste harjutuste puhul endale liiga teha, kuid pigem psühholoogiliselt kui füüsiliselt. Jällegi, kui teha teatud treeninguid, mida kutsutakse tänapäeval joogaks, kus rõhuasetus on väga suures osas füüsilisel, siis seal on tõenäosus suurem, et endale ka füüsiliselt liiga tehakse. Traditsioonilise jooga puhul seda võimalust väga ei ole, kui on algteadmised näiteks ka sellest, milliseid praktikaid teatud spetsiifiliste terviseseisundite puhul vältida.