Lugejakiri: kas sünnipäevale minnakse kõhtu täis sööma või lõbutsema?! (16)

„Enda lapsepõlvest on meeles, et sünnipäevadel ja peolauas käidi kõhtu täitmas. Minu arust tänapäeval on need asjad juba ammu muutunud. Söök ei ole pidudel üldse kõige olulisem,“ leiab 33aastane Laura.

„Mu pojal oli sünnipäev, mida tähistasime aktiivselt looduses seigeldes. Olime RMK mõnusal alal, kus olin organiseerinud mänge ja tegevusi, mille vahele jagus aega ka kergemaks kõhutäiteks.

Pean tunnistama, et lapsed oli tegevustest nii vaimustuses, et ega nad pikalt laua juurde jääda ei tahtnudki. Kes ka jäi midagi ampsama, siis tema haarasid teised külalised oma meeleolu ja rõõmukilgetega enda sekka,“ ei saa Laura aru, et miks ühel lapsevanemal taoline mure üldse tekkis.

Naise sõnul laud siiski nii tühi kah ei olnud, et midagi hamba alla poleks saanud. „Olin kodus õlis küpsetanud lihapirukaid, mis veel sünnipäevale jõudes soojad ja mõnusad olid. Krõpsu varusin tänavu ainult kaks pakki. Natuke kommi, pähkleid ja puuvilju. Sooja teed, erinevaid karastusjooke, vett. Vanematele oli glögi. Toorjuustutort oli maiustamiseks. Arvestades külaliste hulka, siis igaüks oleks saanud vähemalt kaks või suisa kolm tükki. Tegelikult jäi seda torti mul veel isegi üle. Pidu plaanides arvasin, et eks inimesed on pühadel enda isusid piisavalt täita saanud. Toitu jäi piisavalt üle, nii et et tirisin seda hiljem veel mööda laudteed auto suunas,“ meenutab Laura.

Aga üks ema kirjutas Laurale juba samal õhtul sotsiaalmeediasse, et tema laps jäi peol nälga. „Kirjutas, et ma võiksin edaspidi arvestada toidulauaga natuke enam. Ma tõesti salateid ja viinereid peolauale ei organiseerinud, aga kedagi näljase ja rahulolematuna ei näinud. See ema oli ise ka peol kaasas. Ma isegi mäletan, kuidas ta hoogsalt pirukat nosis ja kooki sõi. Millest nüüd selline etteheide?! Ja ikkagi tagasi selle juurde, et kas sünnipäevale minnakse siis eelkõige sööma või pidu kui kooslust nautima? Ma ise olen nagu märganud, et ega lapsed pidudel väga sööma kipu. Nende jaoks ongi mäng ja melu põhiline,“ on Laura kogenud, et ka mängutubades tehtud sünnipäevadel jääb toitu alati ikka üle.

Ometigi tunnistab ta, et taoline märkus solvas küll. „Ma tahtsin parimat, mida enda arust ka pakkusin. Võiks ju jääda korraldajale ikka otsustamine, mida ja kuidas ta teeb,“ on Laura kogetust haavunud.