Muinasjututeraapia viib stressi nii lastel kui täiskasvanuil

Olgu tegemist talitsematute vihahoogude või kurbuse, ärevuse või depressiooniga – tunnete sasipuntra aitab lastel ja täiskasvanutel lahti harutada muinasjututeraapia.

«Tegelikult kirjeldatakse igas muinasjutus mõnd inimlikku probleemi ja selle lahendamise viise,» kinnitab Tallinnas tegutseva keskuse LullaBed juhataja, psühholoog ja muinasjututerapeut Jelizaveta Haustova (55). Kui lapse ellu on kuulunud muinasjutud, koguneb tema mällu ka sümboolne eluliste olukordade pank ning koos sellega võimalikud lahendusvariandid. Mure tekkides saab selle n-ö panga aktiveerida ja sealt lahendusvariante hakata otsima. Teraapia aitab meil enda elukogemust ja muinasjutte kombineerida ning sageli õnnestubki raskustele lahendus leida.

Jelizaveta toob näite, et laps saab end samastada mõne jututegelasega ja mõistab seeläbi lihtsaid asju. Kui Pipi tuli toime igatsusega ema ja isa järele, suudan seda minagi. Pimedusekartuse puhul soovitatakse aga abi otsida raamatust «Peeter Paan». Sealt selgub ju, et pimedus ei pruugi sugugi olla sünge ja öö varjus võivad alguse saada pigem vahvad seiklused. Sel moel leiab sobiva muinasjutuga rohtu paljude murede vastu. «Hirm, stress, depressioon, alaväärsuskompleks, ärevus, viha, suhtlemisraskused,» toob naine välja vaid mõne mure, millega tema juurde tullakse.