2019. jaanuaris olin pool aastat It’s Yoga Tallinnat hoidnud ja ilmselt oli ka esimene madalseis, peale kuus kuud hommikust õhtuni üksi sebimist ja asjatamist. Samal ajal sai ka alguse noorte liikumine #eionei, kui hakkasin valjult oma arvamust avaldama ja seksuaalse vägivalla, kiusamise ja depressiooni all kannatanud tüdrukute lugusid jagama.
Seda enam kujunes äärmiselt vajalikuks reis Mehhikosse, mille võtsin ette veebruaris, et saada uusi ideid ja jõudu edasi tegutsemiseks. Sinna juurde see nii väga oodatud D-vitamiini kogus, mis Puerto Escondido päikese all sain koguda.
Märtsis hakks juba stuudios minema aina paremini ja paremini, seega tunne, et ma teen midagi väga õigesti, oli vaikselt hinge pugemas. Samuti oli selleks hetkeks kujunenud märgatavalt esinemise kutseid koolidesse ja seminaridele, kus käisin rääkimas enda kogemusest depressiooniga ning ka sellest, kuidas #eionei sai alguse ja miks see tähtis on.
Aprillis sa Rumi kaheseks. Täpsemalt küll aprilli lõpus. Tegime ka esimest korda suure sünnipäeva ja oli nii tore vaadata, kuidas tal on tekkinud oma sõbrad ja lemmik inimesed, kellega koos mängida ja hullata. 2019 oli ka väga tihe aasta suunamuutja elu proovimiseks. Palju uusi koostöid ja õppetunde, mis mulle sobib ja ei sobi. Ja mis mind üldse huvitab. Sinna juurde siis aprillis toimunud jooga väljakutse ja palju muud.
Mais tegin ülikoolis eksameid ja sinna vahele käisin tegemas ka imeilusaid fotosid Mukri rabas, millest sai alguse minu armumine Eesti rabadesse, kuhu veel mitmeid kordi suvel tee leidsin.
Juuni käisime koos perega muusikafestivalil Võnge ning elasin kaasa oma sõpradele, kes lõpetasid ülikooli. Ise olen veel akadeemilisel puhkusel ja ehk saan sama tunda järgmine kevad.
Noh ja siis juulis juba tuli jooga koolitaja Raphaëlle Hispaaniast ja korraldasin oma elu esimese jooga koolituse It’s Yoga Tallinnas, mis läks nii mõnusasti ja intensiivselt, et ega ma muud sellest kuust ei mäletagi, kui jooga, jooga, jooga.
Augustis tuli juba taas külla Michelle Barocchi Itaaliast ja korraldasime taas nädal aega järjest jooga, teadvelolemise ja hingamise töötubasid. Sinna vahele palju matkamist rabades ja muudes Eestimaa paikades. Täpp i peal oli helikausside teraapia koolitus, kus sain seekord osaleda õpilasena.
September algas suure rõõmuga, kuna sain pakkumise uude Eesti sarja “Lahutus Eesti moodi” ja veidikene enda sisemist näitlejat turgutada joogatundide vahele.
Oktoobris käisime Jannoga kahekesi Riias ja jätsime Rumi esimest korda kaheks päevaks vanaema hoida. Kuna stuudios on uued õpetajad peale joogakoolituse ka tunde juhendamas, siis lõpuks, peale esimest aastat, saan ka endale vabu päevi lubada.
November läks jaanuaris toimuva joogakoolituse organiseerimiseks. Nii koolituse töötukassasse lisamise ja koolitajatele piletite ja majutuse organiseerimiseks.
Selleks, et saaksin detsembris võtta veidi kergemalt ja juba aasta lõpus, ehk see viimane nädalavahetus, käia Riias silmaoperatsioonil ning peale 19 aastat prillide kandmist neist lõpuks loobuda.
Ma ütleksin, et tegus aasta on olnud :D Kuidas sinu aasta läks ja mis on sinu uue aasta soovid?
Kommentaarid