Inimesed

Viljandis harrastatakse iluhokit ehk Mis saab siis, kui iluuisutreener haarab kätte hokikepi 

Helle Rudi, 6. jaanuar 2020, 06:00

«See ei pea hoki puhul kuidagi paika, et hambaid pole ja keha katavad ainult sinikad ning muhud,» ütleb iluuisutreener ja hokimängija Eve Elken.

Kuigi mujal maailmas pole varem iluhokist midagi kuuldud, arenes Viljandis just selle pealt mõni aasta tagasi välja naiste hokivõistkond Fellini Fuuriad. «See oli selline pühapäevaõhtune vaheldus. Lasime lipsu vabaks,» meenutab iluuisutreener Eve (49) hokipisikuga nakatumist. Pärast trennide lõppu jäid iluuisutajad koos treeneritega jääle ja välja toodi kepid, väravad ning litrid. «Meil polnud mingisuguseid kaitsmeid, isegi kiivreid. Olime samade riietega jääl nagu trennis. Ainult kindad vahetasin ära, panin labakindad,» meenutab naine algust.Kuna iluuisutajatele ei saanud koormuse tõttu trenne juurde lisada, leidus õnneks lähikonnas veel mõni huviline. Kes selle mõtte välja käis, et hankima peaks päris hokivarustuse, ei mäleta enam keegi. Ent juba mitmendat hooaega osalevad Fuuriad Eesti meistrivõistlustel ja meeskonnas löövad kaasa nii algajad kui ka vanad hokisõbrad. «Meil on paar välismängijat Tallinnast, kes käivad ainult võistlemas,» räägib võistkonna kapten. Keskmiseks vanuseks pakub Eve 25 eluaastat ja mängijaid on alates põhikooli lõpust kuni sünniaastani 1967.

Hambad jäävad suhuEsmalt vahetati välja uisud, sest hoki- ja iluuisk on täiesti erinevad. «Kui paned eluaeg ainult iluuisutamist harrastanud inimesele hokiuisud jalga, on ta esimesed minutid alatasa ninuli. Põhjus on lihtne: ta üritab pidevalt varvastele toetuda, aga hokiuisul pole seal sakke,» räägib Eve. Võrreldes iluuisuga on hokiuisu tera nii eest kui ka tagant ümar. See tähendab, et kandepind ja tõuge on harjumuspärasest hoopis teine. Õnneks harjub sellega kiiresti.Ja kui iluuisutamises öeldakse, et sinikad kaunistavad sportlast, siis üllatuslikult hokis see ütlus paika ei pea. «Olen erinevaid spordialasid proovinud ja hoki on kordades pehmemapoolsem, sest kaitsmed on märkimisväärsed. Rulluiskudega on palju valusam kukkuda,» võrdleb Eve. Muidugi sõltub kõik ka varustusest. Odava variandi puhul jääb litrilööki ikkagi sinikas meenutama, eriti veel siis, kui see tabab kaitsmata kohta. «Hambad on ka veel kõigil suus,» naerab mängija ja lisab, et nii laste- kui ka naisteliigas on nõutud võrega kiiver. «Hammastest jäävad ilma pigem profid, sest neil on kiivri ees ainult klaas ja hambakaitsmed ei pea kõike kinni,» lükkab ta ümber linnalegendi, nagu oleks kõik hokimängijad hambutud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee