Foto: Marilyn Jurman
Blogid
16. detsember 2019, 16:51

MARILYN JURMANI BLOGI | Ärge muretsege nende kingituste pärast nii palju! (4)

Kui mul ei olnud veel last, siis alati, kui kellelgi külas käisin, kellel olid lapsed, siis ma ei saanud aru, kuidas nad suudavad nii olla, et terve korter on koguaeg mänguasju täis. Keegi isegi kunagi ütles mulle, et ma ei jaksa neid asju ära panna, kuna need niikuinii võetakse kohe jälle välja. Mäletan, et vaatasin ringi ja mõtlesin, et no kui keeruline see ikka saab olla. Võta lihtsalt suur kast ja pane asjad sinna sisse. Hea rääkida muidugi, kui endal lapsi ei ole. 

Hahaa, naiivitar. Ilmselgelt teadsid need, kellel olid lapsed, veidi paremini, kui mina, kellel ei olnud veel õrna aimu ka. Nüüd Rumiga koos elades on meil vahel Jannoga tunne, et koristame vist korterit kümme korda päeva jooksul ja see ei saa kunagi korda. Ja meil on ainult üks kahe aastane. Vahel on tegelikult isegi nii, et samal ajal kui ma koristan, siis hakkab Rumi otsast jälle segamini ajama. Mingi hetk saabubki selline olukord, kui ma lihtsalt löön käega ja me oleme mitu päeva Rumi kapist välja tõmmatud voodipesude keskel suures toas. Või siis on vaja lugeda läbi absoluutselt kõik raamatud, mis on meie maast laeni raamaturiiulis.

Kui keegi külla tuleb, on veidi motivatsiooni natukenegi uuesti kodu korda teha. Aga ka see koristamine on kohutav pingutus, sest Rumi on veendunud, et just tema on see, kes peab tolmuimejaga toad puhtaks tõmbama. Eks see läheb vaikselt paremaks, kui saame juba koos koristada nii, et tast tegelikult ka kasu on sealjuures ja seletada, et tegelikult ei pea kogu aeg kõiki mänguasju korraga välja tarima. Jõulude tulekuga on tõesti selline tunne, et ei ole ju vaja rohkem mänguasju. Ma ei teagi, mida sugulastele öelda, kui nad küsivad, mis Rumi jõuludeks tahab, kuna tal tõesti ei ole vaja mänguasju ega riideid.

Samas saab ta kingituse kontseptsioonist väga hästi aru. Me oma arust ei ole seda talle õpetanud, aga alati kui ta näeb poeakendel neid dekoratsioonideks pandud kingipakke, siis ta peatub ja ütleb "kink, kink" ja tahab minna neid avama. Ma soovitangi sugulastel Rumile kinkida pliiatseid ja valgeid pabereid, sest neid ikka läheb vaja ja suurim rõõm on kingituste lahti tegemises.

Mulle tundub, et midagi on muutunud, sest kõik jõuluüritused, mis on sellel aastal planeeritud, on justkui pannud rohkem rõhku sellele, et oleme lihtsalt koos ja ärme muretse kingituste pärast. See teeb mind väga rõõmsaks.

Koos olemise rõõm võiks olla ju see sõnum mis jääb jõulude ajal rohkem kõlama. Ma olen alati tundnud, et kingitused on sellised asjad, mida võib teha aastaringselt siis, kui on tunne, et tahaksin just selle asjaga seda inimest rõõmustada. Kui sünnipäeva või jõulude ajal ei ole sellist tunnet, siis ei pea tegema kingitust. Tee kingitus hoopis suvalisel laupäeval kell 8 hommikul. Näiteks mine külla koos pannkookidega ja räägi juttu. Mulle meeldiks see ilmselt palju rohkem.

Ilusaid pühi kõigile ja ära siis muretse nende kingituste pärast liiga palju!