PEEGELDAGE RÄÄGITUT: Olge valmis võtma aktiivse kuulaja rolli. Kuulake siiralt, südamest. Püüdke asetada end tema olukorda. Foto: Chris Rout / Alamy
Suhted
14. detsember 2019, 00:01

Riidlemine on paarisuhte tervisele vajalik, rõhutab seksuaalterapeut

Tulemuslik tülitsemine on peen kunst

„Tülitsege hingega, ärge jätke probleeme enesesse vinduma! Kui need ükskord kaaslasele välja pahvatate, võib see lõppeda lahkuminekuga. Siiski nõuab ka tülitsemine teatud oskusi, et see annaks tulemusi ja suhe paraneks, mitte ei oleks lihtsalt teineteise kallal näägutamine,“ ütleb seksuaalterapeut Jouni Pölönen.

„Tülitsege hingega, ärge jätke probleeme enesesse vinduma! Kui need ükskord kaaslasele välja pahvatate, võib see lõppeda lahkuminekuga. Siiski nõuab ka tülitsemine teatud oskusi, et see annaks tulemusi ja suhe paraneks, mitte ei oleks lihtsalt teineteise kallal näägutamine,“ ütleb seksuaalterapeut Jouni Pölönen.

Konfliktideta abielusid ei eksisteeri. Tegu on ju kahe erineva inimesega, kel on erinevad iseloomud, tunded, seisukohad ja eelistused. Mõnele naisele ei meeldi, et meest kunagi kodus pole. Mehele ei meeldi aga naise pidev šoppamine. Lahkarvamused võivad tekkida ka laste kasvatamise teemal. „Paarisuhtes on konflikt enam vähem sarnase ülesehitusega: osapooled ei saa teineteisest aru, räägivad eri teemadel, teineteisest mööda ja lõpuks ei suudagi kopromissile jõuda,“ kirjeldab paljudes kooseludes nii tuttavat olukorda kliiniku Ambromed pereterapeut Piret Evert. Igal inimesel on tema sõnul erinev kooselus konfliktide lahendamise mudel, enamasti lapsepõlvest kaasa toodud, omaenda vanemate pealt õpitud. Konflikte tõlgendavad nad oma kogemuste kaudu. Paljude jaoks on peretüliga tegemist siis, kui teineteise peal häält tõstetakse või lausa karjutakse, kui öeldakse halvasti. Teise inimese mõtteid ei kuulata lõpuni, segatakse vaidlema asudes vahele. Kui teine pool süüdistab, asutakse ennast kaitsma. Selline vaidlus võib minna nii tuliseks, et partnerid ei kontrolli enam oma käitumist. Emotsioonid keevad üle pea. Tülitsemist võibki võtta kui erimeelsuste emotsionaalset lahendamist. Konflikti saab aga lahendada vaid siis, kui emotsioonid inimest ega protsessi ei juhi, nendib pereterapeut. Seetõttu tulekski ägeda tüli korral „lahinguväljalt“ eemalduda ja anda aega nii endale kui ka teistele osapooltele maharahunemiseks.

„Kui tunnete, et pea on taas selge, mõelge järele, kuidas oma vajadusi partnerile selgeks teha. Neid on sageli raske väljendada, eriti kui seda tehakse samal ajal teist süüdistades. Tark on oma tundeid väljendada „mina“-sõnumitega, öeldes, kuidas te end tunnete ja mida vajate,“ soovitab Evert. „Isegi nii igavesel teemal nagu kodu koristamine. Mitte väites, et teine on laisk ja lohakas, vaid öeldes: „Ma soovin, et aitaksid mul tube koristada, sest olen töölt tulles väsinud ja ei jaksa kõike üksinda teha. Teeme koos, läheb kiiremini ja saame seejärel koos hakata filmi vaatama!“ jne. 

Edasi lugemiseks: