USK TULEB KUULDUST: «Vikerraadios ei ole minu eesmärk kuulajat usule kutsuda, vaid vahendada infot ehk seda, mis kirikus toimub. Muidugi on mul hea meel, kui see kedagi kõnetab, rohkem endasse vaatama paneb ja võib-olla kirikule lähemale toob,» ütleb Meelis.Foto: Martin Ahven
Helle Rudi 23. detsember 2019 06:00
«Jõulude sõnumit muuta ei saa ega peagi. See on Kristuse sünnipäev ja seda tähistamegi,» ütleb Meelis Süld, kes on alati pühade ajal Vikerraadios tööl.

«Jõulude sõnumit muuta ei saa ega peagi. See on Kristuse sünnipäev ja seda tähistamegi,» ütleb Meelis Süld, kes on alati pühade ajal Vikerraadios tööl.

Vikerraadio kuulajatele ei vaja Meelis (40) pikemat tutvustamist. Tema hääl on tuttav saadetest «Huvitaja», «Kirikuelu» ja «Vikerhommik». Lisaks hoolitseb mees hommikupalvuse eest ja pühade ajal veab jumalateenistuse ülekannet. «Praegu on Vikerraadios usuteemat väga tasakaalukalt,» ütleb saatejuht, kes on sellega tegelenud alates 2001. aastast. Iganädalases programmis on nii «Kirikuelu» kui ka hommikupalvus maagilise prime time’i piiri peal.

Pika ajalooga teemaEesti raadioajaloost on Meelisel hästi selge peatükk, mis räägib usust. Tartu ülikoolis ajakirjandust õppides kirjutas ta sellest oma bakalaureusetöö. «Enne okupatsiooni olid hommikupalvused otse, sest keerulisem oli kohale ajada salvestustehnika, kui keegi kohe mikrofoni ette saada,» teab ta rääkida. Nõukogude ajal muidugi usuteemalisi saateid ei tehtud. Hommikupalvused taastati 30 aastat tagasi ja esimese vaimuliku mõtiskluse pidas toonane peapiiskop Kuno Pajula.Praegu on palvus iga päev eetris Vikerraadios ja Klassikaraadios. «Kui kunagi Soome kolleegidega sellest rääkisin, siis nad imestasid, et palvused on eetris nii kuulatavas raadios. Soomes on mõtisklus eetris n-ö nende Klassikaraadios,» toob Meelis näite.Kõnelejate nimekirja aitab kokku panna Eesti kirikute nõukogu. Kui mõte on vaba, siis ajaraam raudkindel – esmaspäevast laupäevani on mõtiskluse pikkus kuni viis minutit, pühapäeval kümme. Kui kunagi lühendas Meelis mõttekäike ise, siis praegu ei tee ta ühtegi lõiget. «Käärid» ulatab autorile, sest ei taha võtta riski, et lõikab jutust välja just selle, mis on oluline. «Usuinimesed on natuke nagu arstid. Mis puudutab nende mõtteid – iga sõna loeb,» võrdleb raadiohääl.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad