Foto: Marilyn Jurman
Blogid
1. detsember 2019, 12:54

MARILYN JURMANI BLOGI | See oli parim otsus mu elus (9)

No tore tore, ilmselt ikkagi oli mingi viirus Rumil, kuna nüüd olen mina nädal aega olnud voodis siruli. Kuidagi ikka vean ennast vahepeal välja, et teha hommikul veidi joogat ja mõned tööasjad ära korraldada.

Ilmselt olen ka mina veidi ennast üle töötanud ja sellepärast olen nii tänulik, et juba jaanuaris saan taas ühineda joogakoolitusega siinsamas Tallinnas. Sinna on vaid kuu aega ja hakkan taas mõnusasti ärevaks muutuma. Tegelikult ma ei kujuta ette paremat viisi, mil moel alustada aastat 2020.

Olen mitmetel kordadel varem rääkinud, kuidas joogakoolitusele minek oli parim otsus mu elus ja lahe on see, et tegelikult peaaegu ükskõik kellega ma räägin, kes on ka kas meie või mõne muu kooli joogaõpetajate koolitusi läbinud, siis nad ütlevad sama. Eriti mulle meeldib ühe minu koolitusel käinud õpilase kirjeldus, mille ta saatis mulle peale koolitust – „Õpetajate koolitus on nagu reisile minek, sa ei tea, kuidas see saab olema ja vahel sa ei tea isegi kuhu sa täpselt lähed, aga kindel on see, et see saab olema lahe ja sa oled elevuses. Niiviisi ma tundsin, kuna algajana mul ei olnud õrna aimu ka, kuhu ma olen ennast sidunud, aga olin kindel, et see on seda väärt. Hea minu hingele, kehale ja ajule. Ning see ei vedanud mind alt.“

Mulle meeldib see, kuidas ta seda ütles, kuna ma ilmselt tundsin üsna täpselt samamoodi – nagu läheks reisile. Kuna see kestab umbes kuu aega, siis ütlesingi kõigile, et nonii, kuu aega mind nüüd ei ole. Ma olin piisavalt väsinud, et minna normaalsel ajal magama. Ja mul oli vaja piisavalt palju õppida, et sotsiaalmeedias skrollimine ei tulnud mõttessegi. Varem ma ilmselt oleksingi pigem oma raha investeerinud kuskile soojamaa reisi, aga tookord tundsin, et mul on suuremat muutust vaja.

Muidugi mina olen ka selle koha pealt imelik, et sukeldungi tundmatusse tihtilugu vaid mingi sisetunde põhjal. Läksin samamoodi jooksma maratoni, sõitsin jalgrattaga Hollandisse, istusin 10 päeva Nepaalis sõnagi rääkimata meditatsiooni laagris ja siis investeerisin oma pikalt kogutud säästud kuuaja pikkusesse jooga koolitusse. Ja täpselt nagu seda on sajad enne ja peale mind öelnud – see ei vedanud mind alt. Ma arvan, et joogaõpetajate koolituste võlu ei seisne üldse mitte selles, et inimesed õpivad jooga õpetajateks. See on pigem see uks, mis koolitusel avatakse ja läbi sa saad koolituse lõppedes ise otsustada, kas sa astud sealt läbi või mitte.

Ma arvan, et tegelik võlu ongi selles tänapäeva maailmas see, et saab minema. Saab korraks minema sellest igapäevasest möllust ja infotulvast. Ja seda nii, et ei pea tingimata kolima Balile või põgenema Nepaali vaid siinsamas Eestis. Meil on tegelikult super palju vahvaid koolitusi Eestis toimumas, mitte ainult It’s Yoga Tallinnas vaid veel kümnetes erinevates joogakoolides. Vahel ma mõtlen, et kui keegi teeks statistikat, siis ma tahaks loota, et Eestis tegeleb hingeliste praktikatega rahvahulga kohta väga suur osa inimestest. Lisaks siis joogakoolitusetele ka erinevad hingele mõeldud puhkused ja töötoad.

Larry Schultz ütles, et on vaja 1000000 joogaõpetajat, et muuta maailma. Mulle meeldib seda endale aeg ajalt meelde tuletada. Et jooga praktiseerimine on ülimalt hinge täitev, kuid selles on hoopis mingi muu maagia, kui saada pikemalt kokku sama mõtteviisiga inimestega, kes on oma energia (aeg+raha) pannud sellesse ühisesse viibimisse. Olgu see siis väljasõit, retriit, konverents, töötuba, festival või joogakoolitus. Igaühele oma just siis kui ollakse valmis.

Ja noh, kas keegi on kunagi üldse millekski valmis. Kuula rohkem oma sisetunnet ja imelised ajsjad hakkavad juhtuma. Eks ta töötab vastupidi ka, et kui ikka sisetunne ütleb, et see on mulle halb, siis ma jään seisma, modifitseerin või pööran ümber. Nagu jooga asendigagi.

Aga nii tihti juhtub, et sa ei oska kuulata oma sisetunnet ja teed endale haiget. Sisetunne, et selle asemel, et igapäev tarbida midagi, mis on ilmselgelt sulle halb vahetada ümber millegi vastu, mis on sulle hea ka pikemas plaanis. Kahjuks ei ole hingelist rahulolu võimalik nii katsutavalt tarbida ja sellepärast kiputakse seda ajama sassi katsutavate ühekordsete lõõgastustega.