Kui täiskasvanud laps ei soovigi iseseisvuda

Mida peaksid ette võtma ärakurnatud lapsevanemad, kel järeltulija on ammu täiskasvanud, kuid keeldub vanematekodust lahkumast, naudib ema valmistatud hõrgutisi, ei korista ega maksa üüri? Halvimal juhul ei lähe selline ärahellitatud võsuke töölegi.

Hispaanias, Suurbritannias ja USAs maadeldakse sama probleemiga. Põhjusi säärasele käitumisele on otsitud nii noorte kõrgest tööpuuduse määrast kui ka omaenda kodu soetamise ülejõukäivatest kuludest. Juba mitu aastat on ka Eestis räägitud noortest, kes ei õpi ega tööta, lühidalt NEET-noortest. 

Kogu maailm on samuti probleemi ees: kuidas aidata sarnases olukorras noori? Avatud Noortekeskuse juhataja Heidi Paaborti sõnul oli statistikaameti andmetel 2018. aasta lõpus Eestis 25 500 noort, kes ei õppinud ega töötanud. „Selle sees on aga erinevad sihtgrupid. 5700 neist oli end registreerinud töötukassas, 10 700 hoolitsevad oma laste või pere eest, 2800 on puudega või haiged, 6400 on teistel põhjustel mitteaktiivsed. Põhjuseid, miks tööturult või haridusest eemale jäädakse, on mitmeid. Tavaliselt on see põhjus kompleksne. On neid, kel on haridus poolik või vähene töökogemus, aga näiteks pole harv ka olukord, kus maal elav noor lapsevanem vastutab pere eest ega saa sel põhjusel valida hariduse või töö jätkamiseks valikuid kaugematest piirkondadest.“