Kärt Tomingas mandalate tegemisest: „Ma ei söönud ega maganud, vaid lihtsalt tegin.“

«Usun, et mandalatest rääkimine ärgitab ehk lugejaid neid natuke vaatama. Kellelegi halba see ei tee,» kinnitab poolteise aasta eest niidimandalate valmistamise avastanud laulja ja näitleja Kärt Tomingas.

«Olin alati mandalaid silmitsenud ja püüdsin neisse süveneda. Paljudes teisteski tuhandete aastate vanustes kultuuriilmingutes on ju sees mingi tohutu jõud, mingi vaieldamatu vägi,» põhjendab Kärt (52), miks teda uus harrastus köidab.«Tuhandete aastatega on palju kaduvikku vajunud, mandalad kui maailma mudelid on aga jäänud. Kusagil enda sees esitab ju igaüks küsimuse, kes ma olen, kust tulen, kuhu lähen ja kuidas see kõik alguse sai. Mandala kätkebki minu jaoks seletust, mida ehk sõnadesse ei saagi panna. See on taju. Püüdlemine selguse poole.»

Looming loomise pärastMandala tähendab sanskriti keeles ringi. Seda vaadeldes vaimustume sinna kätketud korrast ja korrapärasusest ning ehk püüame seda enda seeski luua. Kärdi sõnul on idamaistes usundites tühjus ja selgus ideaalseks vaimseks seisundiks, milles pole kurbust ega rõõmu, vaid mis pulbitseb harmooniast. Samas on mandala äärmiselt mitmetähenduslik nähtus, mida võib igaüks seletada nii, nagu oskab, suudab või tahab. Näiteks sõpradele mõjuvad Kärdi mandalad väga erinevalt. «Mõni ei märkagi, mõni hüüatab üllatusest ja asub kohe lähemalt uurima. Nii et mõnele tapeet, mõnele märgiline asi,» muigab autor.«Tegelikult pole üldse tähtis, et mina neid teen. Ma lihtsalt hakkasin nende vastu huvi tundma. Olen väga kaugel sellest, et need minu niidimandalad pretendeeriksid mingisugusele igivanale reeglistikule. Aga kuna minu õpetaja Roman Orusaar nimetab neid siiski mandalateks, nimetan neid ka mina nii. Ent neid võib nimetada ka niiditaiesteks,» räägib laulja naeratades.Mõni teeb neid liivast, mõni vildib, koob või joonistab neid. Kärt leiab, et ainuüksi looming loomingu enda pärast on juba tore ja igati õigustatud. «Sest see avab meis kõrgemaid sfääre, mis pole materiaalsed ega pühendatud kasu saamisele. Meil aetakse vahel tootmine ja looming segamini.»