Tean mitut inimest, kes ratastoolis ja olemas ka pere ja lapsed, kusjuures ei ole kooselu jooksul ratastooli jäänud, vaid varem. Selle loo puhul(kui see pole väljamõeldud) on nii, et mees pole veel õiget kohanud. See ju tavaline, et õige inimesega kokku saamine võtab aega. Vahel ei leiagi ja ratastool ei puutu asjasse.
Aeg oleks minna mehele appi ,,,,, Ega inimene ón inimene,,
mis vahet seal täna on,, Ka invaliid on samasugune töötaja,,
sa´mad kohustused --Küll kõlbab ka mõnel naisel --koos elada,
Mina arvan, et ka Eestis võiks olla halastussexi teenuseid osutav agentuur füüsilise puudega patsientidele, mille eest osaliselt tasuksid puudega inimesed ise ja osaliselt võiks toetada ka riik, kuid teenus ei tohiks olla liiga kallis vaid see võiks kvalifitseeruda heategevusena. Nii on see paljudes riikides ja seda võiks järgida ka meil Eestis. Paljudes säärast teenust pakkuvates riikides on teenuste osutajateks isegi abielunaised ja -mehed. Alles hiljaaegu näidati TV-s ka selleteemalist mängufilmi, kus peaosalist kehastas Helen Hunt, kes ise oli filmis 2-lapselise perekonna pereema.
KOMMENTAARID (16)