Leito oli aastatel 1995-1998 Sõnumilehe vastutav väljaandja ja seal ilmusid ka Hugo Hiibuse saržid. „Sõnumilehe aegadel oli meil tihe koostöö,“ ütleb Leito ja lisab, et tundis Hiibust ka juba varasemast ajast.
Ta mäletab, et oma tööde pärast oli karikaturist vahel ka tsensuurile hambu jäänud, Sõnumilehele tehtud saržidega aga seda siiski ei juhtunud. „Puutusime üsna sageli kokku ja rääkisime siis maast ja ilmast. Ta oli suheldes ääretult lahe ja intelligentne inimene. Vähe sellest - ta tegi isegi ilusa sarži minust. See on mul töötoa seina peal siiamaani ja jääb teda meenutama.“
Viimati said nad kokku kümmekond aastat tagasi. „Rääkisime tavapärastest asjadest: mida need poliitikud seal jamavad ja mida kunstnikud teevad ja kuidas talv tuleb... Niisugused inimlikud teemad. Tema jutt oli alati niisuguse toreda huumoriga looritatud,“ meenutab Leito, et Hiibus oskas oma humoorika pilguga vaadata ka kõige tulisemais teemasid.
„Ta oli lõputu optimist! Mina ei ole teda kunagi morni näoga näinud.“
Kommentaarid