HELENI BEEBIBLOGI | Carmeni esimesed päevad lasteaias lõppesid mu jaoks suure nutuga

4. novembril oli mu lapsukese Carmeni esimene päev lasteaias! Ma ootasin kangesti, et ta juba lasteaeda läheks, mitmel põhjusel. Esiteks, mulle tundus, et Carmen ei saa minult enam piisavalt stiimuleid. Tal on vaja suuremat seltskonda ning sõpru. Ta on väga sotsiaalne!

Teiseks, tahtsin ma lõpuks ometi kuhjunud toimetused lõpule viia. Ma olin naiivselt kõik tegevused lükanud novembriks, lootes, et siis on aega, kui Carmen on lasteaias. Aga selleks, et te näeks, kuidas mu unistused vabadusest hoopis veelgi kaugemasse tulevikku lükkusid, kirjeldan kronoloogiliselt Carmeni senist lasteaiakogemust.

Läksin siis esimesel päeval lasteaeda. Valmistusin korralikult, panin varajase äratuse, et aegsasti lasteaias kohal olla. Viisin Carmeni lasteaeda... ja jäin ise sinna lapsega mängima. Carmen lihtsalt röökis ja rippus mul küljes. Ma ei saanud ööd ega mütsi aru, mis toimub. Õpetajad olid kuskil eemal ja iga ema mängis oma lapsega kuskil nurgas. Mina pidin lohutama pillivat last.