Inimesed

Lõõtsakuningas Juhan Uppin: „Kõik lapsed ei pea oskama pilli kõrgtasemel mängida. Põhiline on anda pillimängu oskus, et nad saaksid selle kaudu oma tegevusest rõõmu tunda.“ 

Silja Paavle, 25. november 2019, 06:00
Folkloorifestival Baltica 2019 rongkäik ja avakontsert Tallinna Raekoja platsilFoto: Heiko Kruusi

Juhan Uppinit võib täie veendumusega nimetada Eesti noorema põlve lõõtsalegendiks. Ent mõnda aega on muusik kuulajaid võlunud ka päkarauakandlel mängides.

Lõõtsaga Juhan (34) meenub läbi teleekraani nähtuna paljudele, kuid tegelikult alustaski mees pillimängu just kandlega. Muusik meenutab, kuidas ema ja isa viisid ta enne esimest klassi huviringe vaatama ning üllatusid, kui poiss kandleõppe valis. Ta õppis seda Vanalinna hariduskolleegiumis kokku tosin aastat.

Ihkas rongijuhiksKuigi varakult muusikaga sina peal, Juhan muusikuametist lapsena siiski ei unistanud. Tema lasteaia lõputunnistusel seisab hoopis, et poiss soovib saada rongijuhiks. «Ilmselt siis, kui enam kunagi muusikuna ei tegutse, lähen rongijuhiks,» naerab ta.Igatahes pole noorel mehel huvi muusika vastu kunagi kadunud. Kuigi teismeeas tuli temalgi ette hetki, kui pillitundi mineku asemel paljud muud asjad olulisemad tundusid. Siis pidid kodused vahel poissi sundima, ent pilli mängis ta alati suure kire ja lustiga.Aastaid hiljem ise muusikat õpetades näeb Juhan tahes-tahtmata, kui huvi pillimängu vastu on vanematel suurem ja lapsi sunnitakse vastu tahtmist muusikakoolis käima. Paraku võib selline sundimine lõppeda vastumeelsusega pillimängu vastu. «Kõik lapsed ei pea oskama pilli kõrgtasemel mängida. Põhiline on anda pillimängu oskus, et nad saaksid selle kaudu oma tegevusest rõõmu tunda,» tõdeb muusik.Juhan ise on soovinud end pidevalt edasi arendada. Kui kandlemäng oli juba üsna näpus, jäi talle äkki silma lõõts. «Oo, see on äge pill,» mäletab ta 17 aasta tagust mõtet tänini. Noormeest võlus võimalus mängida sellel pillil just uuemat rahvamuusikat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee