Lugejakiri: mees leidis bensiinijaamast kohvi ja saiakese kõrvale ka silmarõõmu (9)

„Ta mõjub ebatavalise ja huvitavana. Volüümikas ja pigem keskmisest suurem, aga ilusalt voolujooneline. Silm puhkab! Kohvil ja toidul pole kah viga,“ kirjeldab mees.

„Ma ei ole mingi piilur, kes naisele läheneda ei julge, aga ma lihtsalt kahtlen, kas on õige aeg. Ma ise läksin elukaaslasest mõned kuud tagasi lahku. Seda klienditeenindajat olin juba varem märganud, aga siis pigem juhuslikult. Pärast elukaaslase lahkumist elan poissmehena, mis on ehk tõmmet ka selle naise vastu tanklas suurendanud. Ma ei otsi mingit kiiret kirge, vaid tahaksin pigem tulevikus enda kõrvale õige naise leida. Aga eemalt piiludes ju täpselt aru ei saa. Ei tea ma ka seda, kas tal on keegi kodus ootamas. Tundub ealiselt minust mõni aasta ehk noorem,“ tunneb Kristjan naise vastu siirast huvi.

„Minul lapsi pole, aga tema puhul ei saaks ka lapsed meie suhtele takistuseks. Saan ju mõistusega aru, et selles eas on naisel ka varasemalt olnud elu ja seiklused. Hommikuti on jama selles, et palju on tankijaid ja sööjaid, mistõttu ei teki ja hetke, et talle isiklikumalt läheneda. Oleme natuke ka rääkinud ja niisama juttu puhunud, aga väga isiklikuks ei ole läinud. Ja seda pigem pärastlõunati. Jah, käin seal päevas mitu korda. Võtangi kohvi või kütust. Aga õhtul, mil mul oleks aega pikemalt rääkida, teda enam tööl ei ole,“ kurdab mees.

„Olen mõelnud talle anda ostes üle kirja, kus siis ettepaneku kohtama minna teeksin. Samas – võingi mõjuda nagu argpüks. Roosikimbuga tanklasse joosta tundub kah kuidagi labane. Äkki ta juhtub lugema mu teksti ja taipab, et mu mure puudutab teda ja mind,“ kinnitab Kristjan, et niisama lihtsalt ta alla veel anda ei kavatse.

Mida soovitaksid sina mehel selles olukorras teha?