Vanemaealised töötajad – hindamatu väärtus ettevõtetele ja kolleegidele (3)

Koolitus või ümberõpe peaks vastama eesmärgile, olema sihtgrupile sobilik ja andma vajalikke lisateadmisi. Heaks näiteks on maanteeameti täiendkoolitus „Väärikas mootorsõidukijuht“, mille kaudu aidatakse üle 60-aastastel juhtidel värskendada liiklusseaduse ja -korralduse kohta teadmisi, õpetatakse arvestama võimaliku vanusega kaasneva juhtimisvõimekuse vähenemisega ning ravimite toimega.

Sarnaselt mõtlevad ka järjest enamate edukate ettevõtete juhid ja värbajad. Kogenud ja motiveeritud inimest ei tohi tööturult kõrvale jätta, vaid tuleb aidata tal kohaneda ja vajadusel võimaldada täiend- või ümberõpet. Ehk siis neid, kes tahavad edasi sõita (loe: töötada), tuleks selle juures toetada, mitte jätta piltlikult nende juhiluba pikendamata.

Kutsekoja 2017. aasta andmete põhjal koostatud OSKA aruandes tuuakse välja, et vajadus töökäte järele aina kasvab. Ometi tundub paljudele üle 60-aastastele tööotsijatele, et nende oskusi, kogemusi ja tööpanust nagu ei julgetaks kasutada. Levinud on arvamus, nagu poleks Eestis kogemusele enam ruumi ning noorte ja edumeelsete juhtide tiimidesse tasub kandideerida ainult siis, kui vanus ei ületa suurel määral kolme või nelja aastakümmet.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi mullu tehtud uuringu andmetel peab töö leidmise juures oma vanust takistuseks 72 protsenti 60–74-aastastest inimestest, vaid neli protsenti näeb vanust toetava tegurina. Sageli jääb seetõttu kandideerimisavaldus saatmata või karjääri muutmise plaan teoks tegemata, eriti tihti juhtub seda lihtsamate ja spetsialisti tasemel tehtavate tööde tegijate hulgas. Tippjuhtide seas peetakse siiski kogemust jätkuvalt vanusest olulisemaks ning enamik sellel tasemel töötavatest inimestest jätkab töötamist ka pensionieas.

Näited mujalt maailmast tõestavad aga, et sageli just hilises keskeas tehakse pööre karjääris ning kasutatakse oma kogemust, et ettevõtlust alustada või hakata viimaks tegutsema endale kõige südamelähedasemas valdkonnas. See on potentsiaal, mida peaks ka Eestis aina rohkem toetama ja viljelema.
Uuringutes on välja selgitatud, et näiteks USA-s kasvab 65-aastaste või vanemate inimeste arv aastani 2035 umbes 66 protsenti, samas kui eluohtlike haiguste ja surmade arv samas vanusegrupis ligikaudu 16 protsenti. Pikenenud elueaga koos kasvab ka tervelt elatud aastate arv. Sama trendi on täheldatud Euroopas ning järjest rohkem ettevõtteid väärtustab vanemaealiste kogemust, pühendumust ja tahet tööd teha.

Ka Eesti tööandjad, kes soovivad kaasata kvalifitseeritud, motiveeritud ja distsiplineeritud tööjõudu, ei tohiks selle vanuserühma töötajate eiramist endale lubada. Miks? Üks vastus peitub selles, et paljud vanemaealised töötajad soovivad töötada pigem seetõttu, et nad tõesti tahavad seda teha, see aga annab märku suuremast motiveeritusest. Vanemaealisi motiveerib seegi, et töötamine hoiab neid teiste inimestega ühenduses ning annab võimaluse oma panus anda. Erinevalt noorematest ametivendadest teavad vanemad töötajad hästi, mida neilt töökohal oodatakse ja kuidas neid ootusi täita.

Mida tööandjad peaksid vastu pakkuma, on sama nagu igas vanuses töötajale: mõtestatud tööd, õiglast tasu ning paindlikkust tööajas ja töötingimustes. Ei tohi unustada, et kogemus käib vanusega käsikäes ning sellel on suur väärtus meie kõigi tuleviku jaoks. On õnn, kui saab õppida kellegi teise kogemustest, see annab noormale töötajale võimaluse vältida vigu ning areneda kiiremas tempos!

---------------------------
Personaalne pensioniplaan

Sotsiaalministeeriumi kampaania „Vanus on väärtus“ kestel tutvustatakse ka 2021. aastal jõustuva nn I samba pensionireformi muudatusi, millega toetatakse pikemat tööturul olemist.

Nimelt saab inimene edaspidi ise otsustada, kui suure koormusega ta soovib töötada, millal pensionile minna ja mis mahus pensioni saada. Muudatuste järgi on võimalik pensioni saamist ajutiselt peatada ning alustada sellega taas sobival hetkel. Lisaks muudetakse pensioni arvestamise valemit, mille mõjul muutuvad pensionid tulevikus võrdsemaks.

Need muudatused annavad inimesele võimaluse paindlikult tööd teha ning sobival hetkel taas pensioni võtta, sest töötamise ajal jätkub pensionivara kasvatamine. Seega mida kauem pensionile minekut edasi lükata, seda suurem on igakuine pensioni väljamakse. Nii saab öelda, et töötamine on kasulik igas eas, kuna lisaks sissetulekule ja pensioni suurendamisele motiveerib vanemas eas töötajat võimalus tunda end kasulikuna ja säilitada sotsiaalseid suhteid. See on oluline depressiooni ja üksilduse vältimiseks, mis on uuringute andmetel vanemas eas üks sagedasemaid vaimse tervise probleeme.

Kui viimasel paarikümnel aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks väheneb see prognoosi järgi alla 1,3. Inimeste eluiga pikeneb ja seetõttu pikeneb pensioniiga tõstmata ka pensionil oleku aeg. Vältimaks pensionil oleku aja pikenemist ja selle mõjul pensionide vähenemist, seotakse pensioniiga 2027. aastast oodatava elueaga.

Lisainfo ja pensionikalkulaator ligikaudse pensioni suuruse arvutamiseks asub aadressil pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanus-vaartus.