Kitarrist Oleg Pissarenko elu suurimast kriisist: „Mul oli tunne, et ei ela seda üle.“

«Ma ei suutnud kodust välja minna, ei suutnud inimestele otsa vaadata, ei julgenud suhelda,» räägib kitarrist ja produtsent Oleg Pissarenko elu hullemast kriisist.

Olegiga (41) juhtus see, mis võib juhtuda iga ettevõtliku inimesega. Ta korraldas Eesti saja aasta juubeli tähistamiseks Narvas suurt muusikafestivali, mis pidanuks tõstma linna tuhast, lepitama eestlasi ja venelasi ning lahendama paljusid piiriäärse paiga probleeme. Läks aga teisiti. Oleg ei leidnud ettevõtmisele toetajaid ja narvakad ei tulnud kodust välja. Mees jäi kuuekohalise summa jagu miinustesse.

Kartis tuttavaid«Istusin oma Narva-Jõesuu suvilas ja mõtlesin, et ei ela seda asja üle,» meenutab mees. Sarnaselt meie kõigiga oli ta elus varemgi vigu teinud, kuid see tundus liiga suur. Ta ei suutnud suhelda, sest tundis end kõigi ees süüdi olevat. Peitis end kodus, sest tänaval jalutades tundus, et kõik vaatavad teda ja mõtlevad temast midagi halba. Olegi tabanud hirmuhood panid ta öösiti ka korduvalt ärkama ja kartma oma elu pärast.