Inimesed

Legendaarne taimetark Aili Paju: inimene vajab maarohtude toetust 

Silja Paavle, 7. november 2019 04:00

«Kasutagem taimede pakutud eeliseid julgemalt ja ärgem toppigem esimesel võimalusel põske sünteetikat, mille koostisest on meil palju vähem aimu kui taimede sisust,» lausub legendaarne taimetark Aili Paju.

Loodusravitseja Aili (81) loengute ja kirjutistega on aastakümnete jooksul üles kasvanud mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ning hindavaid inimesi. Et Aili raamatud suhtuvad loodusesse haruldase tunnetusega, on mõni tema teos lettidelt bestselleritena kadunud. Näiteks 16 aasta eest esimest korda ilmunud raamat «Kui taimed räägiksid», mille täiendustega kordustrükk jõudis äsja taas raamatupoodidesse.Selles jagab arstiks õppinud ja Tartu ülikooli professorina töötanud naine oma pika arstipraksise jooksul kogunenud tervisenõuandeid ning ravitarkusi, kuid praktiliste raviomaduste kõrval tutvustab ta ka taimede tundeelu ja reaktsioone.

Olümpiavõitjatele teedSee teema on Ailile olnud südamelähedane maast madalast. Kui ta viiesena lugema õppis, neelas ta ennekõike just loodusest kõnelevaid raamatuid. Arstiks saamise soovi avaldas tüdruk esimest korda kuueselt. Ravimtaimedega tegi põgusalt tutvust samal ajal, kui vanaema sabas jalutavale tirtsule siin-seal kasvavaid taimi nimepidi tutvustas.Aili meenutab, et kuigi asus pärast ülikooli lõpetamist tööle sisehaiguste arstina, ei olnud tal ravimtaimedega lähedasi kokkupuuteid eriti olnud. Seda isegi vaatamata sagedastele suvistele maalkäikudele. «Vaid ema pakutud köömne- või piparmünditee jõin talvisel ajal alati ära,» sõnab ta.Kui pärast doktorikraadi kaitsmist ilmnes, et Ailit välismaale end täiendama ei lubata, võttis ta ravimtaimed ja rahvameditsiini põhjalikumalt ette. Naine istus kuude viisi Eesti kirjandusmuuseumis ja ammutas sealt teadmisi.Kui Aili kutsuti kord Kääriku laagrisse kunagise Nõukogude Liidu sportlaste arstiks, leidis noor tohter, et nood ei vaja külmetuse kõrvaldamiseks mitte tablette, vaid ravimteetõmmiseid. «Oi, kuidas tulevastele olümpiavõitjatele see ravivõte meeldis!» naeratab ta.Muide, sporti on Aili isegi teinud. Tema nimel on olnud Eesti rekord odaviskes ja mitmel korral sai ta ühes Tartu ülikooli võrkpallinaiskonnaga Eesti meistritiitli. «Minu sportlik tegevus piirdus kahe-kolme treeninguga nädalas, heade tulemusteni jõudsin ma raske füüsilise töö järel, mida tegin teebrigaadis,» kommenteerib naine. Aili on rõõmus, et sport ei võtnud temalt tervist ega rõõmu võistlemisest. Tänapäeval tema meelest heade tulemusteni jõudmiseks ainult füüsilisest tööst ei piisa. «Kõige olulisemad on suur anne, meeletu tahtejõud ja ülitark treener,» kostab ta.

Samal teemal

15.10.2019
Metsamoor Irje Karjus: „Kui inimene on rõõmus ja õnnelik, ega ta siis haigeks ei jää!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee