TULED PÕLEMA: Pärast üritus lähevad tuled põlema ja mõtled, et kuidas su pimesi tekkinud kujutlem inimesest on reaalsuses. Foto: Erki Parnaku
Kristjan Väli 7. november 2019 00:02
Mida tehakse pimedas ruumis, kus kohtuvad võhivõõrad naised ja mehed? Mida tohib teha, mida mitte? Kas õhtujuht käsib üksteist Terje Aru kombel karvamütsi ja hõbelusikaga hellitada või piirdub kogu sündmus siivsate sõnadega?

Mida tehakse pimedas ruumis, kus kohtuvad võhivõõrad naised ja mehed? Mida tohib teha, mida mitte? Kas õhtujuht käsib üksteist Terje Aru kombel karvamütsi ja hõbelusikaga hellitada või piirdub kogu sündmus siivsate sõnadega?

Ümberringi, nii kaugele kui silm ulatub, laiub pilkane pimedus. Ei ole öö, kuid pole ka päev. Vähemalt minu jaoks. On vaid ärevus tundmatu ees. Ma ei karda küll pimedust, ent võõraid inimesi küll. Mis sest, et ajakirjanikuamet eeldaks justkui vastupidist tüpaaži. Ometi olen siin pimedas keldrirestoranis. Ja mind ümbritsevad võõrad. 

Maarjamaale on jõudnud uutmoodi ja väikese kiiksuga võimalus tutvuda inimestega: pimekohting, mis toimub pimedas ruumis. Jah – mitte hämaras küünlavalguses, vaid pilkases pimeduses. Kogu kontseptsioon on võrdlemisi lihtne – kamp mehi ja naisi viiakse käekõrval pimedasse söögisaali ja pannakse laua taha istuma.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99