Õnnetu naise avastus: seksin mehega vaid kohustusest (18)

Liina on mehega 19 aastat koos elanud ja olnud, aga alles nüüd avastanud, et nende aastate jooksul ei olegi ta tõelist õnne veel tundnud.

„Maal elasime ja siia ma jäin. Töökoht kohalikus poes tundus toona nagu unistus. Saime järjest lapsed ja mina jäingi koduseks. Ise veel arvasin, et elan nagu unistustes, sest minu mees jõi teiste kohalikega võrreldes kõvasti vähem. Tülisid ikka oli, aga kelle elus neid poleks. Ema julgustas kah, et hoidku ma ikka pere koos. Isegi õppima ei läinud kutsekooli, sest siis oleksin pidanud linnas käima,“ meenutab Liina.

Aasta eest juhtus aga nii, et Liina läks lõpuks linna õppima. Ja tema nägemus oma elust muutus.

„Olin seni pigem erakuks jäänud ja oma pere seltsis olnud. Sõbrannasid pole mu kõrval palju olnud. Nüüd nägin aga kursusekaaslaste pealt, et elu võib veel palju enamat pakkuda. Leidsin südamesõbranna, kellega koos kohvikutes, kinos ja teatris käia. Viimati käisin vist kunagi algklassides. Ma olen aastaga õppinud elama. Armastan oma lapsi ja mu elus on ka siiani head olnud, aga suhtes olen ma senini küll olnud vaid survest. Praegu tundub, et ma ei ole teda kunagi armastanud. Kas tema mindki on. Seksinud olen temaga enamasti meie kooselus küll ainult kohustusest. Ei mingit kirge, tähelepanu ega hoolivust minu suhtes.

Emaga olen proovinud sel teemal rääkida, aga tema ajab ikka seda, et naine peab jääma oma pere juurde. Mehega rääkimine kujuneb minu süüdistamiseks. Kuulen ainult seda, et kooli poleks ma tohtinud minna. Ma tassivat kodust raha minema ja mõtlevat totakaid mõtteid. Elust ei jagavat ma üldse enam midagi. Ma saan aru, et mõneti on tal ju ka õigus, sest tema peab meid kõiki üleval. Ja mu sõidud linna nõuavad teatud osa meie rahast, aga ise ma ikkagi näen pigem seda tulevikule suunatuna. Tahan lõpuks tööle minna ja edasi õppida. Ise areneda ja tänu sellele ka ise perele raha teenida,“ loodab Liina, et tema elu ja tulevik muutub ta praegustele otsustele paremaks.

„Kui kõik muu tundub positiivne, siis suhte osas olen mehega hädas. Ma ei suuda enam sellises suhtes olla. Mul ei ole tundeid ega tahtmist enam koos olla. Olen praegu sõltuv temast. Pean ikka oma rolli täitma, sest ema ja mees mõlemad survestavad, et minu ülesanne naisena on üks – olla oma mehe kõrval. Ma ei oska sellest ringist väljuda, sest pääsu ei paista nagu kusagilt. Aga ma ei taha elada suhtes ainult kohusetundest. Keskealisena tunnen end teismelisena, kes tahab maailma avastada.“

Oskad sina Liinale midagi soovitada?