Parem hilja kui mitte kunagi! 70aastane Valeri Leontjev soovib isaks saada (8)

1949. aastal Komi Vabariigis sündinud Leontjevit ümbritseb palju saladusi ja kuulujutte. Mõnel on tõepõhi all, teine lükati eos ümber. Paljugi on vastuseta jäänud. Üks suur müsteerium on tema vanemate lugu.

Valeri õpetajad teadsid, et poiss elab koos vanaema Jekaterina ja vanaisa Jakoviga. Valeri nimetas neid aga oma vanemateks. Ka laulja isanimi tuleb Jakovi nimest – Valeri Jakovlevitš. Kui õpetajad poisilt uurisid, mis pärisvanematega juhtus, keerutas Valeri end iga kord osavalt teemast välja.

Oma pärisemaks nimetab Leontjev alati zootehniku ametit pidanud Jekaterina Leontjevat, kes 43aastaselt ta väidetavalt ilmale tõi. Tütar Maia kasvas peres juba 19 aastat varem. Ühe versiooni kohaselt olevat aga Valeri pärisemaks just Maia – kunagine Ust-Usa küla esikaunitar. Paljude kosilaste seast valis Maia mustlase, kuid too lasi peagi jalga. Ent neiu jäi lapseootele. Suurest häbist pääsemiseks kirjutanudki Jekaterina lapsukese oma pojaks. Valeri eest olevat seda fakti varjatud ja nii saigi temast lihase ema vend.

Kui Maia 2005. aastal suri, oli Leontjev väga kurb ja nimetas teda oma teiseks emaks. Laulja üks lähemaid sõpru Aleksandr Bogdanovitš teatas meediale, et Maia oligi Valeri ema. Laulja lükkas väite taas ajakirjanduses ümber. Pole ka dokumente, mis seda tõestaks.

Alguse okkaline rada

Väike Valerka oli mitmekülgselt andekas: joonistas hästi, kirjutas luuletusi ja lühijutte, laulis koolikooris ja osales näiteringis. Pere pidi palju rändama, sest loomaarstist isa Jakov oli spetsialiseerunud põhjapõtradele. Nii järgnesidki nad põdrakarjadele.

«Lapsepõlvest ei mäleta ma suurt midagi. Mosaiigikilde. Valget vaikust. Meil, lastel, oli üks mäng, mis tänapäevaste arusaamade järgi päris ekstreemne tundub,» on ta meenutanud. «Ronisime kolmekordse maja katusele. Istusime selle äärel ja vaatasime üksteisele otsa – kes on kõige julgem, et esimesena alla lumehange hüpata?» Viieaastasena oleks Valeri aga äärepealt uppunud. Laulja näeb end vahel siiani põhjas lamamas, mullid suust tõusmas.

Pärast tuimi juhutöid ja Leningradi kultuuriinstituudi lõpetamist alustas noor ning tundmatu Leontjev okkalist teed estraadilavadele. Ta võitis laulukonkursse, teda kutsuti telesaadetesse, järgnesid koostööd heliloojate koorekihiga. Mees on tunnistanud, et eriti abistas teda Raimonds Pauls, kes andis talle omi lugusid laulda.
Üldrahvaliku armastusega pärjati Leontjev juba nõukogude ajal, kuigi aeg-ajalt esines ka takistusi. 1981. aastal keelati Moskvas esinemised, sest kontserdisaalide ja -väljakute juhte šokeeris laulja ekstravagantne riietumisstiil. Nad ei lubanud sellist «peletist» publiku ette. «Olete hulluks läinud?» karjus kultuuriosakonna juhataja alluvatele. «Tahate valitsuse saalis seda klouni näidata? Tühistage otsekohe kontserdid!»

Kui Leontjevil 1980ndatel kõrist kasvaja opereeriti, oli tema edasine karjäär mõnda aega tõsiselt päevakorras. Kõik sai õnneks korda.

Uue aja tuuled

Perestroika alguses ja Nõukogude Liidu lagunedes oli paljudel artistidel raske uute oludega kohaneda. Kuid mitte Leontjevil. Ta suutis säilitada imidži ja kogus veelgi enam populaarsust. Mees andis kontserte ka välismaal ja noppis ametliku tunnustuse märgiks auhindu-tiitleid.

Pika lauljakarjääri jooksul on Leontjevil ilmunud üle 30 albumi miljonilistes tiraažides. Aastatel 1980–1992 valiti Leontjev 13 aastat järjest ka Nõukogude Liidu ja Venemaa parimaks meessoost poplauljaks. Seda rekordit pole seni keegi suutnud purustada.

Peale artistlikkuse on Leontjev töökas ja tahtejõuline. Sageli on laulja esinenud ka kehva tervisega või nigelavõitu honorari eest. Kord haigestus muusik punetistesse, ent esines kolm päeva järjest väga kõrge palavikuga.

«70aastane Leontjev on üks nõutumaid Vene lauljaid. Tema honorar kontserdi eest on 13 500 eurot. Saalid on alati publikust pungil,» avaldas laulja mänedžer Sergei Lavrov ajakirjanikele. «Laulja esineb tihti ka erapidudel ja jõukad fännid nõustuvad selle eest ka 40 500 eurot välja käima.»

Jättis joomise maha

Valeri on üsna avameelselt tunnistanud kunagisi alkoholiprobleeme. Et püüdis sellega depressiooni ravida ja olla üle kriitikast, mis tema loomingu mutta tampis. Suurimat ängi tundis laulja 1980ndatel, kui tsensuurimasin täie auruga töötas.

Leontjevi sõnul hakkas ta jooma 1970ndate lõpus, mil tema kontserdid ära keelati ja temast sai persona non grata.

«Nii ma heitsingi voodile pikali ja pöörasin näo seina poole. Mõned tunnid hiljem tõusin püsti ja läksin tööle. Jumalale tänu, et sain kiiresti aru – see asja paremaks ei tee. Jätsin joomise maha ega võtnud isegi klaasikest šampanjat,» on ta rääkinud.

Nüüd pooldab laulja tervislikke eluviise ja probleemide kuhjumisel aitab teda üksindus. «Mitte selline, kui töinatakse, kui vaene ja õnnetu ma olen. Et mul pole kedagi. Minu üksindus on loov ja taastav. Mul on kaks-kolm sõpra, kellele võin südaööselgi helistada ja kurta.»

Alati rabav välimus

Leontjevit peetakse Venemaal plastilise kirurgia rekordiomanikuks. Kui palju kordi on ta igavese nooruse nimel noa all käinud, ei tea keegi peale mehe enda. Eriti meelsasti ta sel teemal ei räägi, kuid midagi on siiski poetanud. Näiteks seda, et on lasknud trimmida nägu, eemaldada puusadelt rasva, suurendada huuli.

Ka keha eest kannab muusik hoolt, et saaks endiselt vesti paljale kehale tõmmata. Samas on plastika ja ilusüstid muutnud laulja näojooni niivõrd, et mõne arvates meenutab kuulsuse naeratus pigem grimassi liikumatus näos. Kommenteeritakse ka artisti telliskivipruuni päevitust ja võimsat parukat – kõike. Viimastel aastatel on Leontjev üsna sageli kopeerinud lavalaudadel Michael Jacksoni riietust ja liigutusi. «70aastane laulja etendaks nagu stseeni õudusfilmist, hirmutades sedasi publikut,» on meedias kritiseeritud.

Karjääri algusest saadik on Leontjev pööranud suurimat tähelepanu rõivastele ja need on tal enamasti enda disainitud. Kostüümid peavad olema ebaharilikud ja jalustrabavad. Talle on meeldinud kanda nahkpükse, riietuda läikivatesse ja erivärvilistesse jakkidesse, toppida kõikjale ehteid, kette ning kulinaid. Ka naistekingi on mees kandnud.

Mitme villa omanik

Leontjev on suur kinnisvaraomanik. Ise ta oma varast ei räägi, kuid ajakirjandus on välja nuhkinud, et laulja omab vähemalt kolme villat välismaa kuurortides. Kaks neist asuvad Miamis. Ühe kahekorruselise omandas mees juba 1990ndatel, kui hakkas palju aega veetma USAs. Ajakirjanduse andmeil pandi see kolme magamistoa ja viie vannitoaga maja müüki 2,5 miljoni dollari eest.

Teise villa ostis superstaar viie miljoni dollari eest 2017. aastal. «Valeri soetas villa, mis ei asu kuigi kaugel tema vanast kodust. Ta hoidis seda enda teada ja ehitas maja mitme aasta jooksul ümber. Aga kui valmis sai, siis teatas kõige lähedasematele,» jutustas muusiku sõber väljaandele StarHit. Uue maja interjööri ehtivat safaristiil: seintel leopardi- ja tiigrinahad, laudadel Aafrikast pärit kujukesed ning täpiline-laiguline mööbel. Veel on andmeid laulja villast Hispaanias Alicante provintsis. Leontjevil on suur korter ka Moskvas.

Üks ja ainus naine

Nagu oma minevikust ei soovi Leontjev rääkida, pole ta ka eraelu kohta väga palju ust paotanud. Mõnest inimesest ja sündmusest on ta siiski juttu teinud.

Valeri elab juba ligi pool sajandit koos ühe ja sama naisega. Ljudmila Issakovitšiga tutvus ta ammusel 1972. aastal, kui naine oli ansambli Ehho mänedžer ja basskitarrist. Nüüd peab Ljudmila koerte ilusalongi, kus ta rikaste koeri kammib ja pügab.

Abielu sõlmiti 1998. aastal USAs ilma külalisteta. Abikaasa püsib peaaegu alati laulja varjus ja teda pole eriti eksponeeritud, kuigi mõne intervjuu on ta siiski andnud. Naine elab juba veerand sajandit Miamis, kus perekond omab kinnisvara. Pärast kontserte sõidabki Leontjev tavaliselt sinna taastuma.

Kuna suurema osa ajast elavad abikaasad pigem sõpradena ja teineteisest lahus, on räägitud võimalikust abielulahutusest ning mõlema homoseksuaalsusest. Paaril ühiseid lapsi pole. See-eest poogivad ajakirjanikud lauljale külge abieluväliseid lapsi, kuid Leontjev vastab sellistele väidetele enamasti mõne naljaga.

Mees on juba mõnda aega unistanud lihasest lapsest, mistõttu on paar viimastel aastatel otsinud aktiivselt surrogaatema. Nooruses ei mõelnud muusik laste soetamisele, sest oli kogu aeg seotud töö ja karjääriga. Praegu pole ta aga veel maha matnud lootust isaks saada. «Lapsed on kenad, kui nad vahivad võõrastelt rõdudelt. Kui Valera soovib aga isaks saada, toetan tema otsust,» rääkis Leontjevi abikaasa. Mõlema sõnutsi peab surrogaatemaks olema korralik, hea päritolu ja geenidega naine, kelle otsimisega paar tegeleb.