Miks vanemad suurtele lastele lutti suhu topivad ja kärus sõidutavad? (20)

„Meie noorem laps on 3aastane, aga ei kasuta ammu enam lutti. Lutipudelist rääkimata, millest see viiene kutt veel lennukis rõõmsalt mahla limpsas. Ma töötan perearstiõena ja tean, et lutt on selles eas lapsele juba tervistkahjustav,“ selgitab Laura.

Naise sõnul tahtis ta juba lennujaamas teema üles võtta, aga mees kutsus korrale. Nii otsustas ta oodata ja vaadata, mis reisil edasi saab.

„Aga sihtpunkti jõudes läks asi ainult hullemaks. Välismaal selgus, et nad on lapsele ka kergkäru kaasa võtnud. Nii me lennujaamas siis oma seltskonnaga kohvreid ootasime – minu kolmeaastane tatsamas, aga viieaastane sugulane rihmade ja lutipudeliga vankrisse topituna,“ meenutab Laura.

Kui reisisellid kohvrid kätte said ja hotelli jõudsid, siis pärast õhtusööki otsustas Laura natuke lähemalt uurida, et miks nii suur laps kärus ja lutiga on. Laura mees ei olnud üldse päri, et naine ta vennale selle teemaga läheneb, aga Laura tegi seda siiski.

„Mu mehel on väga normaalne vend, kes ei olnud minuga sel teemal rääkides üldse ärritunud ega solvunud. Ta ütles konkreetselt, et ta naine on põhiline otsustaja kõiges, mis puudutab lapsi. Ka tema olevat juba ammu pakkunud, et äkki jätaks käru ja luti ära. Ta isegi tunnistas, et veel aasta tagasi, kui nad olid reisil käinud, siis olid lapsel lennukis mähkmed,“ räägib naine, et otsustas järgmisele päevale planeeritud ekskursioonil teema ka viieaastas põnni emaga üles võtta.

See vestlus ei läinud aga sugugi plaanipäraselt, sest lapse ema ei näinudki selles probleemi.

„Ta ütles mulle, et tahab lapsele pikemat ja turvalist lapsepõlve lubada. Ta oli väga veendunud, et käru ja lutita oleks ta laps õnnetu. Isegi küsis minult minu ja meie laste lapsepõlve kohta, et miks ma neil nii vähe lapsepõlve nautida lasen,“ ei mõista Laura senini, et kuidas ealine edasiareng lapsepõlve nautida ei lase. Nii selgitas Laura ka reisil oma ametist tulenevaid vaateid, miks selles eas laps peaks lutipudelist ja kärust loobuma.

„Kuulda ta mind ei võtnud, vist ei pidanud mu juttu isegi tõsiseltvõetavaks. Vähemasti ei tekkinud me vahele pinget, mis oleks reisi võinud rikkuda. Ka minu mees hingas kergendunult, kui teema lõpuks rauges. Ma lihtsalt ohkasin endasmisi, aga avalikult leppisin selle vaatepildiga.“