Inimesed
18. oktoober 2019, 05:46

Pime muusikatudeng Merilyn Jaeski: õpetaja mängib loo esmalt diktofonile, mina õpin pala kuulmise järgi ära

Ühel talvisel detsembri­kuu päeval hakkas Merilynil (20) siia maailma tulekuga eriliselt kiire ja tüdrukuke sündis kolm kuud enne õiget aega. Kahjuks sai aga uus maailmakodanik juba beebina arstide hooletuse tõttu tugeva nägemiskahjustuse. Sellest ajast saati näeb Merilyn ühest silmast valgust, eredaid värve ja esemete kontuure, kuid teisega tajub vaid valguse olemasolu. Klassikalises mõttes pole ta kunagi olnud nägija.

Ühel talvisel detsembri­kuu päeval hakkas Merilynil (20) siia maailma tulekuga eriliselt kiire ja tüdrukuke sündis kolm kuud enne õiget aega. Kahjuks sai aga uus maailmakodanik juba beebina arstide hooletuse tõttu tugeva nägemiskahjustuse. Sellest ajast saati näeb Merilyn ühest silmast valgust, eredaid värve ja esemete kontuure, kuid teisega tajub vaid valguse olemasolu. Klassikalises mõttes pole ta kunagi olnud nägija.

«See, mida tulevik toob, oleneb ikka inimesest endast. Alati tasub uurida, mis võimalusi sulle pakutakse,» tõdeb Merilyn. Tema on enda kinnitusel alati elanud tavalise noore inimese elu. Seda nii Eestis kui ka võõrsil, kuhu ta vanemate töökohustuste tõttu sattunud on.

«Belgias veetsin ma varajase lapsepõlve ja avastasin enda jaoks muusika. Olin neljane, kui sealse eestlasest klaveriõpetaja käe all harjutama hakkasin,» meenutab Merilyn. Eestisse naastes alustas tüdruk kooliteed Vanalinna hariduskolleegiumis, mille juurde kuulusid ka õpingud muusikakoolis.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99