HELENI BEEBIBLOGI | Tehnika on ideaalne abivahend ka lapsekasvatamises

Praegused lapsed kasvavad üles uskumatult teistsugusel tehnikaajastul, mida mina küll kangesti kiidan. Näiteks sain teada, et on olemas nutikell, mille paned lapsele ümber käe ja jälgid telefonist, kus ta asub! Kuid on mõni, kellele tänapäev ei meeldi.

Olen kuulnud mõningaid vanemaid inimesi tähtsalt jutustamas, kuidas minevikus polnud mingeid nutiseadmeid ning vanematel polnud ka absoluutselt aega lastega tegeleda. Visati võsuke aga uksest välja laia maailma ja siiberdagu, kus vähegi tahab. Kui segama tuli, sai ikka vitsa ka, nagu õigele kasvatusele kohane. Sai siis ronitud, luid murtud, kukutud, päid lõhki löödud, peksa saadud, ära külmutud ja kõike muud, mida tänapäeva hellad lumehelbekesed sugugi enam ei kannata. Polnud mingeid kuradi arvuteid, mis silmad ära rikuvad ja inimesi nüristavad. Õige mäng käis ikka õues, vanemate hoolimatute silme alt väljas, päris kaigaste ja keppidega! Ja näed, oleme kõik elus ja terved ning täiesti normaalsed inimesed, välja arvatud need, kes surma said, sandiks jäid või rööviti – nemad ei saa tänapäeva lumehelbekestele enam ilusatest vanadest aegadest rääkida.

Mulle on jäänud mulje, et mõni kiidab niimoodi vanu aegu. Võib-olla oli mu ümberjutustus veidi liialdatud, aga olgem ausad – viha tehnika vastu on ju mõttetu. Sellega meenub mulle, et kunagi levis Facebookis video sellest, kuidas inimesed vaatasid bussipeatuses telefoni selle asemel, et võõrastega rääkida. Ma saan aru küll, et päris nostalgiline, kuidas poolsada aastat tagasi polnud muud viisi tutvumiseks kui tänaval juttu puhuma hakata. Siiski, vaatame tõele näkku – tehnika arenguga ei jää meist keegi nürimaks ja tänaval tehakse inimestega endiselt juttu. Ei maksa igatseda möödanikku, kus rohi oli rohelisem, vaid olla tänulik tänase päeva eest, kus me saame tehnikat kasutada täpselt nii palju kui ise tahame.