Ave Alavainu | Hiidlased hüüavad appi – suurusehullustuses kavandatakse tuuleparki (29)

Meeldetuletamise korras: Loode-Eesti rannikumerre Hiiumaa külje alla hakati hiidtuuleparki kavandama aastast 2006. Oli kohe selge, et see on loodusele, keskkonnale ja inimestelegi ohtlik. Algatusgrupp (millest hiljem sai MTÜ Hiiu Tuul) hakkas kohe koguma allkirju selle ettevõtmise vastu. Allkirju sai üle 8000. Neid ei peetud miskiks. Põhjenduseks toodi, et Hiiu saarel pole nii palju täiskasvanud elanikkegi. Aga allkirju andsid ju ka suvehiidlased ja saare külalised, üldse loodusest hoolivad inimesed.

Esialgse kava järgi pidi tulema 200 150 meetri kõrgust tuugenit (Urmas Seliranna tehtud sõna kohmaka tuulegeneraatori asemele). Millalgi kahandas ehitaja nende arvu isegi 160 peale.

Aastatel 2013–2015 tegi toonane Hiiu maavalitsus rahandusministeeriumi vaikival nõusolekul (ja ilmselt ka 4Energia pealekäimisel) merealade planeeringu, mis nägi ette tuulepargi rajamise saare läänerannikule ohtlikult lähedale, 12 km rannikust. Selles polnud arvestatud väga paljude mõjuaspektidega merepõhjale, linnustikule, kaladele, muinsuskaitse all olevatele laevavrakkidele jne. Koostati ka sadu lehekülgi pikk keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) aruanne, mida keskkonnaministeerium ei kinnitanud.

Otsustamise aeg on käes
Et meie viimane maavanem oli merealade planeeringu allkirjastanud ainuisikuliselt, kogukonna ärksama osa proteste arvestamata, tuli MTÜ-l Hiiu Tuul asuda kohtuteele. Esimese kahe astme kohtus jäädi vägevatele alla. Aga Hiiu Tuul kaebas edasi ja riigikohtus saavutati siiski läinud aasta augustis võit.

Üllataval kombel oli meie kohtuvõidu ümber meediavaikus. Isegi Tartu tselluloositehase rajamise protestide ajal välditi seda hoolega. Ent pretsedent oli siiski loodud.

Ehk nagu kirjutas riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving selle aasta juunis Riigikogu Toimetistes: „Riigikohtu halduskolleegium tühistas Hiiu tuulepargi planeeringu, sest maavanem planeeringu kehtestajana polnud veendunud, et tuulepargi ehitamine ja kasutamine on põhimõtteliseltki võimalik ilma piirkonna olulisi elupaiku ja liike kahjustamata. Kolleegium ei nõustunud maavanema ja tema õigusjärglasest rahandusministeeriumi arutlusega, et ega planeeringu alusel veel midagi ehitama hakata, küll jõuab mõjusid uurida hiljem, nt ehituslubade staadiumis.“

See „küll jõuab mõjusid uurida hiljem“ on nüüd jälle käes. Tuleb langetada just see põhimõtteline otsus – kas ei või jaa.

Tuulepargi idee tuleb matta igaveseks
Olgu märgitud, 4Energia müüdi mullu Eesti Energiale. Koos sellega läks üle ka hiidlastele äärmiselt kahjulik ühiste kavatsuste protokoll (ÜKP) valla ja 4Energia vahel.

Nüüd aga saabus taas huvitav teade keskkonnaministeeriumist, et Eesti Energia tütarfirma Enefit Green AS on hiidtuulepargi arendaja alates detsembrist 2018. Kirjas teatati, et Enefit  soovib „elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on 107–182 (oleneb tuuliku nimivõimsusest). Tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Kavandatava tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad“.

Huvitaval kombel on kasvanud nii megavattide kui ka tuulikute arv.

Eelmise aasta juulis jättis keskkonnaministeerium keskkonnamõjude hindamise aruande heaks kiitmata. Nüüd esitas arendaja 1. augustil ministeeriumile selle sama, nii-öelda täiendatud KMH aruande avaliku väljapaneku avaliku arutelu korraldamiseks. Ja seda KMHd tulebki Enefit juba 18. septembril hiidlastega avalikult arutama.

Et nii suurt ja hapra kooslusega saartele nii lähedal asuvat tuuleparki maailmas pole, ei ole võimalik ka selle mõjusid ette hinnata. Ega ka mujalt maailmast näiteid tuua, nagu nõudis 4Energia. Samuti nimetati tuulepargi-vastaseid käputäieks hiidlasteks. On selge, et kõik hiidlased ja eestlased pole vastu, sest taastuvenergia-ajupesu on ju juba aastaid käinud.

Arutelu korraldatakse pealegi osavalt: tööpäeval ja kell 16. Keset nädalat kolmapäeval! Aga meie, Hiiu Tuul ja need hiidlased, kes tuuleparki Lääne-Eesti rannikumerre ei taha ja kes pole tööl või koolis, korraldame enne arutluskoosoleku algust Kärdla kultuurikeskuse ees piketi. Oodatud on kõik, kes Hiiumaast hoolivad, sest meil lihtsalt pole endal nii palju inimesi, kui Tartus oli.

Meie soov on, et Eesti riik koos Eesti Energiaga tunnistaksid ise ka, et pole lollimat kulutust teinud kui 4Energialt ja norralastelt hiidtuulepargi projekti ostmine, ning mataksid selle teostamise idee igaveseks. Kirjutage need projektile kulutatud miljonid korstnasse, sest Hiiu saare unikaalset loodust te hiljem ju tagasi osta ei saa!