LIHTSALT MARIA BLOGI | Ei mingit sügismasendust! Ootan elevusega hämaratel õhtutel mõnulemist
Ärge saage minust valesti aru, mulle meeldib suvi ka, isegi väga. Aga kuidagi on viimased aastad möödunud nii, et siban siis pidevalt nagu orav rattas. Proovin lastega koos kinni püüda iga päikesekiire ja tunnen ennast süüdi, kui ilusa ilmaga toas istun.
Suvi möödus randades ja laatadel ja grillimistel ja aiapidudel ja sajas muus kohas. Praeguseks olen kogu sellest voorimisest täiesti läbi! Ootan, et saaks mugavad riided selga tõmmata ja ennast tugitoolis kerra tõmmata.
Ootan, et saaksin teetassi poetada sügavkülmikust suuri, tumedaid ja mahlaseid mustsõstraid. Kasutan neid sidruni asemel. Mõnusad mustsõstrad auravas tassis, mmmmmm...
Ootan vihmakrabinat aknaplekil, sügistormi ja neid esimesi varahommikuid, kui lompidel on õrn jääkirme. Heakene küll, ma ei oota just erilise elevusega seda, et lastele tuleb jälle selga toppida miljon kihti riideid. Aga positiivne kaalub igal juhul üles negatiivse!
Videos näitan põhjuseid, miks ma sügisõhtuid elevusega ootan. Selliseid väikeseid nippe, kuidas hämarad nädalavahetused mõnusaks muuta. Ootan väga sind pärast video vaatamist kommentaaridesse arutlema, muljetama ja teada andma, milliseid pisikesi detaile sina sügise juures armastad. Või elaksid sa pigem terve aasta soojas palmi all? Tule ja anna teada!