HELENI BEEBIBLOGI | Carmeni vähene päevane uni on kulmineerunud sellega, et olen kuradi väsinud (2)

Minu meelest mul on nii imeline olla lapsevanem Carmenile. Ta oskab olla nii elurõõmus, särav ja vahva. Hästi energiline on ka. Ma tahaks ka sama energiline olla. Öeldakse, et igaühele antakse nii palju, kui ta kannatada jõuab, nii raske rist tassimiseks, kui ta jaksab. Mu sõbranna ütles, et vanematele sünnib laps vastavalt nende kannatuste järgi.

"Sa oled järelikult ise väga rahulik inimene, et su kannatus nii tugevalt proovile pannakse," teatas ta mulle elutargalt, kui ma olin pikalt imestanud selle üle, et tema laps on nõus päeval toas oma isiklikus voodis magama.

Ma ei tea, kas on mõtet jälle kedrata oma blogis sama teemat, et Carmen on küll väga nunnu, aga tal on lihtsalt päevase unega probleeme. See sama päev, kui olin sõbranna juures olnud ja ära sõitsin, tegi Carmen vaid pooletunnise uinaku tänu sellele, et ma intensiivselt sõitsin. Aga see oligi ta ainus uinak sel päeval. Reaalselt vähe minu meelest, tegelikult ka. Juba sünnist saati oli Carmenil komme silmi lahti kangutada, tugevalt unele vastu võideldes. Ma ei tea, miks ta vaeseke ei taha üldse magada. Nii olengi aja jooksul avastanud parimad nipid, kuidas ta ikkagi magama saada ja see nõuab pidevat tegutsemist.