Marilyn Jurman ja Kristel Aaslaid (paremal), kes koos Tuuli Rannaga kuulub kahenaisebändi Öed.Foto: Marilyn Jurman
Blogid
4. august 2019, 14:28

MARILYN JURMANI BLOGI | Kitkusin kulmud kriipsuks ja arvasin, et olen ilus (14)

Ma ei ole kunagi suur meikija olnud. Võin küll olla üsna julge, nii et kui tuleb tuju, siis värvin huuled lillaks ja teen mitme millimeetri paksuse lainerijoone, aga meikimisest ei jaga ma sellegipoolest tuhkagi. Lootsin, et kuna iseloom on käre, siis võib ka meik olla imelik.
 
Enamasti käin ilma meigita, mis ei tähenda, et ma ei tahaks sellest maailmast aru saada, lihtsalt ei ole kunagi varem huvi tundnud. Võib-olla ka sellepärast, et näitlejana istusin grimmitoolis peaaegu iga päev ja vabal ajal nautisin puhast nägu. Teismelisena tahtsin endale igasuguseid asju nagu värvilised juuksed, tätoveeringud, ninarõngad jne, aga mu emal oli kaval nipp – ta ütles mulle alati, et kui tahad näitlejaks saada, siis pead olema puhas lõuend. See hoidis mind taolistest eneseväljendustest eemale ja käisin lihtsalt veidralt riides.

Kui ma olin 13, siis kitkusin kulmud superpeeneks kriipsuks. Lõikasin paberist täiusliku kulmukuju ja kleepisin selle enda kulmu peale. Siis kitkusin ära kõik karvad, mis jäid paberiga kaetud kulmukaarest väljapoole, ja tulemus oli kohutav. Ise arvasin, et kriips on maru ilus. Aasta siis oli 1999.
 
Kui seitsmeteistkümneaastaselt kosmeetiku juurde jõudsin, määras ta mulle kuuri riitsinusõli. Õnneks ei pidanud ma seda sööma, vaid kulmudele määrima, kuna see paneb karvad uuesti kasvama. Pärast seda sattusin vaimustusse paksudest kulmudest, mida toonisin ripsmetušiga. Ükskord jättis jumestaja Kaia Triisa Eesti Laulu eel kõikide meigid pooleli, et mu kulmud korda teha. Seda tingimusel, et ma ei tohi neid enam kunagi ripsmetušiga värvida.

Mu sõbrannad, kes ühtlasi moodustavad mu lemmikbändi Öed, läksid grimmikooli. Ilmselt pigem iseenda jaoks, aga kes teab, võib-olla avatakse varsti ilustuudio ÖdedeGrimm. Nagu koolides tavaliselt ikka, on neil seal vaja modelle. Mind kutsuti ja läksin suurima rõõmuga. Sain Tuulilt kulmud ja Kristelilt õhtumeigi. Kuna mul ei ole kodus isegi meigieemaldajat, siis sain nende silmadega mitu päeva järjest ringi käia. Pesin puudri seebiga maha ja nautisin oma hüpersuitsusilma. 

Järgmisel päeval ostsin meigieemaldi. See pani mind kohati mõtlema, et peaksin ikka ka selle meikimise-asja endale selgeks tegema. Väike lootus jääb, et neil on meigimodelle vaja kogu aeg, aga ma kahtlen selles. Ja minu meikimise ABC on endiselt väljakasvanud kulmud, prillid, ripsmetušš ja punased huuled.

Igatahes uus challenge (ingl. k – väljakutse) mulle on, et aeg-ajalt hakkan proovima enda ilusaks tegemist. Noh, et vahetan joogapüksid kleidi vastu ja katsetan mõnda lauvärvi. Kellel on häid nippe, siis visake aga sõnumitesse.