1883 aasta prantsuskeelne õppematerjal süüfilise sümptomite kohta.Foto: Mary Evans Picture Library/Scanpix
Uudised
12. juuli 2019, 16:00

SÜÜFILISE TAGASITULEK: Eesti on priimuste seas, aga haigestumisi on aina rohkem (49)

Süüfilis pole kahjuks jäänud keskaega, vaid haigus teeb Euroopas väga tugevat tagasitulekut: alates 2010. aastast on haigusjuhtude arv kasvanud 70 protsenti. Ka Eestis on tänavu juba kuue kuuga registreeritud peaaegu sama palju juhtumeid kui mullu terve aastaga.

Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse (ECDC) värske raport maalib üsna õnnetu pildi: vahemikus 2007-2017 registreeriti Euroopas üle 260 000 süüfilise juhtumi. Alates arvepidamise algusest oli 2017 kõige haigem aasta, sest statistikasse läks kirja 33 202 süüfilisse haigestunut.

Eestis oli 2017. aastal juhtumeid 34 ehk 2,6 iga 100 000 inimese kohta. Kuigi haigus on hirmus, siis Euroopa kontekstis on see väga viisakas tulemus – neljas koht Portugali (0,8), Sloveenia (2,3) ja Küprose (2,5) järel. Eesti terviseameti statistika erineb veidi Euroopa omast – nemad märkisid haigustiheduseks 2,8 juhtu 100 000 inimese kohta, aga sellegagi laseme me mööda veel vaid Itaalia (2,7).

Mullu oli eestlaste tervis veelgi parem: 100 000 elaniku kohta registreeriti 1,8 süüfilise juhtumit. Tänavu on enamvähem sama piirini (1,6) jõutud aga juba kuue kuuga. Sama õnnetu seis on ka gonokokknakkuse ehk tripperiga – mullune tase ehk 3,7 juhtumit 100 000 elaniku kohta on juba käes. Vaid klamüüdia püsib seksuaalhaigustest varasemas rütmis (2017: 86,6, 2018: 74,7, 2019 esimene poolaasta: 39,4).

„Haigestumise vähenemise trend jätkus ka 2018. aastal, aga 2019 on toimunud haigestumise kasv, eriti süüfilise ja gonokokknakkuse puhul,“ kommenteeris numbreid terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein.

„Klamüüdiahaigustesse haigestumises on Eestis keskmiste seas, süüfilise ja gonokokknakkuse puhul on Eesti Euroopa keskmisest palju madalam,“ sõnas Epštein, kuid põhjustesse ei laskunud. „Tegemist võib olla nii madala haigestumise näitajaga, kui ka puuduliku registreerimisega.“

ECDC raporti järgi on suurimad süüfilise levitajad homo- ja biseksuaalsed mehed – 67 protsenti kõigist haigusjuhtudest. Põhjus on vähenenud HIV-riskis, mistõttu kasutatakse harrastatakse vähem turvaseksi. „Et seda trendi ümber pöörata, peame julgustama inimesi juhu- ja uute partneritega kondoome järjepidevalt kasutama,“ sõnas ECDC suguhaiguste ekspert Andrew Amato-Gauci Reutersile.

Heteroseksuaale oli süüfilisse nakkunute seas 20 protsenti – neistki kaks kolmandikku mehed. Seetõttu ongi Euroopas soolised kaalud nõnda paigast: iga süüfilisse haigestunud naise kohta on tõbi küljes 8,5 mehel. Eesti on siingi „võrdõiguslikkusega“ eesrinnas: koos Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Leeduga on meil iga süüfilises naise kohta vähem kui kaks haiget meest.