TANTSUPIDU | Karksi-Nuia tantsudünastia on pannud tantsima mitu põlvkonda noori

Tuntud rahvatantsujuht Lille-Astra Arraste on koos tütarde Angela ja Anneliga Karksi-Nuia kandis ka karud tantsima pannud. Kalevi staadionitäiest tantsijatest rääkimata.

Tants on Arrastete peres lahutamatu osa juba läbi mitme põlvkonna: rahvakultuuri edasikandmist oluliseks pidanud Lille-Astra (86), Angela (65) ja Anneli (64) on Eestis tunnustatud rahvatantsujuhid. Ent mitte üksnes oma kodukandis. Lille-Astra on olnud mitme üld- ja noorte tantsupeo liigijuht ning lavastaja. Angelast sai mitme noorte- ja üldtantsupeo liigijuht / lavastaja-stsenarist. Anneli on Viljandi maakonnas tantsu õpetanud juba peaaegu 40 aastat ning tema käe all on saanud tantsu ja pärimusõpetusi sajad noored huvilised.

Tantsuõpetajaks viiendas klassis

Kõik sai alguse aga 15. aprillil 1933, kui tantsuhimuline Lille-Astra Karksi-Nuias ilmavalgust nägi. Ka Lille-Astra vanemad ja vanavanemad olid kultuurilembesed: isa Johann mängis kohalikus näiteringis, ema Kadri ja vanaema Lilli ning tema õed mängisid kandleid ja laulsid mitmel häälel. Vanaisa Märt oli parim tantsija ja vanavanaisa Kaarel pidas auväärset maa-arsti ametit.

Sestap pole imestada, kui perekonnaarhiivis leiduvatel fotodel pisike piiga juba lasteaias tantsu keerutab. Kui Lille-Astra õppis viiendas klassis, saadeti tüdruk Karksi-Nuiast üle 30 kilomeetri kaugusele Viljandisse võimlemis- ja plastikaõpetaja proua Frieda Rosenbergi juurde tantsu õppima. «Ema organiseeris kõik. Kirjutas alguses Friedale. Ja siis, kui ühel hetkel veoauto Viljandi suunas liikvele läks, sain kaasa minna. Mitu tantsu õppisin ära! Tantsutundide eest viidi õpetajannale aga külakosti – toiduaineid,» meenutab naine. Sellega algas ka tantsuõpetaja karjäär, sest tagasi tulles tegi Lille-Astra õpitu omakorda selgeks teistele kodukandi tüdrukutele.

1950. aastal lähetati Lille-Astra noore neiuna pealinna tantsupidu ettevalmistavale seminarile. Siis aga tulid küüditamised.