Kommentaar
30. juuni 2019, 17:53

Taavi Libe | Üksildased inimesed on Eesti jaoks riiklik probleem (8)

Vikerraadios on teist suve reede hilisõhtuti kavas vabavormiline otsesaade, kus saatejuhid käsitlevad teemasid, mis mingil põhjusel argiprogrammi pole mahtunud või sobitunud. Möödunud reedel oli minu kord kahetunnist saadet vedada ning kinnitust leidis vana tõde, et laiskus võib aeg-ajalt sünnitada geniaalseid ideid. Kuna valmistasin samal ajal ette ka teist värsket saatesarja, siis otsustasin „Suveöö“ saatesse külaliste otsimise pealt aega ja energiat kokku hoida ning avada telefoni kõigile, kes otsivad endale kaaslast suveks või kogu eluks.

Esmapilgul võib tunduda, et tegu pole kõige avalik-õiguslikuma formaadiga, kuid kaks saatetundi näitasid vastupidist. Üksindusest ja üksildusest on saanud riikliku mastaabiga probleem. Näiteks helistas otsesaatesse 70aastane Ida-Virumaa proua, kes oli hiljuti matnud oma poja ja mõni aeg tagasi ka mehe. Ta kõneles läbi pisarate, kuidas talle kuluks ära ühe toreda vanahärra tugi leinast ja üksildusest ülesaamisel. Tõenäoliselt on südamesõbra leidmine tollele prouale juba sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus, sest üksildus imeb temast aegamööda elujanu lihtsalt välja.

Kesine romantiline kompetents

Samuti otsis endale kaaslast Kesk-Eesti proua, kes oli küll eespool kirjeldatud daami eakaaslane, kuid hoopis teiste eesmärkidega. Tema soovis elusügiseks leida härrat, kellega kõlbaks käia kultuuriüritustel ja reisidel ning kes oskaks kaunist muusikast või kütkestavast teatrietendusest veidi põhjalikumalt vestelda kui mühatades „Noh, oli ju kah!“. Elurõõmus proua selgitas värvikalt, kuidas tema vanuseklassis selliseid vabu härrasid enam polegi. Kõik on kas õnnelikult kodustatud või siirdunud parematele jahimaadele. Statistiliselt igati loogiline, kuna Eesti mees on paarisuhtes üldjuhul ikka sutsu eakam pool, kuid sureb Eesti naisest ligemale kümme aastat nooremana.

Tundub, et meeste puhul on üksilduse aspektist kriitiline grupp hoopis teisest vanusekategooriast. Otsesaatesse helistas mitu meest vanuses 40–55, kes on iseenesest tublid tööinimesed, kuid sotsiaalse ebaküpsuse tõttu elanud vanematekodus mugavat elu, mis lõpuks on olude sunnil muutunud vanemate eest hoolitsemiseks. Vanemate lahkumise järel ärkab keskealine härra nagu unest ja soovib hakata lõpuks oma elu elama, kuid oskustest kaaslast leida jääb puudu.

Meenub stseen Eesti telemaastiku tõsielusarjade kõrgaja üllitisest „Maamees otsib naist“, kus tagasihoidlikkusest pakatanud talupidajale tassiti koju kaks särtsakat prouat, kes tegid igasuguseid vigureid, et vaikse eesti mehe südant võita. Lõpuks oli valiku tegemise aeg ning tagasihoidlik taluperemees tõi oma eelistust põhjendades välja, et valitud daami köögitoimetused olid talle väheke enam meeltmööda. Muidugi tuleb arvesse võtta tõsielusarjade nihestatud reaalsust, kuid siiski on üpris selge, et kui iseenesest tubli ja tööka härra romantiline kompetents piirdub kokandusoskuste kiitmisega, on pehmelt öeldes keeruline endale kaaslast leida.

Üksildus kui julgeolekurisk

Üksildus on Eesti riigi jaoks suur probleem – võiks isegi öelda, et julgeolekurisk. Naljaga pooleks võib lausa väita, et just üksildus ajas Deniss Metsavase Venemaal suvalise preili voodisse, mis osutus lõksuks ja alguspunktiks tema pikal ja piinarikkal teekonnal riigireeturiks. Aga tõsisemalt: politsei- ja piirivalveamet tegeles kevadel põhjalikult sellega, et koolitada kohalikke omavalitsusi paremini ära tundma ja tegelema radikaliseerumise ilmingutega. Radikaliseerumisele on vaieldamatult vastuvõetavamad inimesed, kelle isiklik frustratsioon millegi suhtes on nii tugev, et muutub vihaks kogu ühiskonnakorralduse vastu.

Ka Eestis räägitakse aina rohkem terminist incel, mille all mõistetakse sotsiaalse ebakompetentsuse tõttu tsölibaati jäänud gruppi, kuhu kuuluvad peamiselt heteroseksuaalsed mehed. Enesepetliku kaitserefleksi toel on nad oma ärrituse suunanud naiste vastu, kes on incel'ide arvates nende üksilduses süüdi. Tekkinud frustratsioon on kerge saak manipuleerimisele.

Kiiret lahendust vist ei paistagi. Esimene samm võiks olla ühine arusaam sellest, et aktiivne kaaslase otsimine pole mingil juhul tabu. Tegelikult tekib just alanud nädalal paljudele aktiivsetele ja elurõõmsatele üksikutele inimestele hiilgav võimalus tore kaaslane leida. Laulu- ja tantsupidu toob suure hulga inimesi argitoimetuste juurest ajutiselt piiratud maa-alale kokku. Niisiis teen üleskutse dirigentidele ja tantsujuhtidele. Ärge kurnake peonädalal inimesi liigsete proovidega! Pigem võiks neil jaguda energiat suhelda ja uusi tutvusi luua. Ja kui peo ajal lähebki paar nooti või tantsusammu sassi, siis las minna! Kas või üks värskelt lõkkele löönud armuleek on Eesti riigile tervikuna kindlasti olulisem ja kasulikum.