„Mõtlesin, et kes teab, milline vanamees mul uksest sisse astub!“ meenutab pensionieas Linda muheldes kohtumist üle pika aja oma kunagise lapsepõlvesõbraga. Uksest astus aga sisse nooruslik härrasmees ja armastus ei lasknud end kaua oodata. „Ta on vanuse poolest vanamees küll, aga näeb kümme aastat noorem välja!“ kiidab Linda humoorikalt. „Ta on väga viisakas ja tähelepanelik. Mu naabrinaised on kõik temast vaimustuses!“
Noorena on kaaslast leida üsna lihtne. Nii räägitakse. Teda võib kohata koolis, huviringis, klubis või isegi sotsiaalmeedias. Sõprade ring on lai, noor hing on erk ja avatud, valmis uuteks tutvusteks. Küpsemas eas on kaaslast või veelgi enam hingesugulast leida aga pisut keerulisem. Nii räägitakse.
Paljud omaealised on juba noorena abiellunud ja pere loonud ning need, kes mingil põhjusel on üksikud, ei tundu sobilikud. Varasem suhtekogemus võib tulla nii kasuks kui ka kahjuks – ühelt poolt on saanud selgemaks, milliseid omadusi ja väärtusi tulevases kaaslases hinnatakse, teisalt jällegi võivad varasemad ebaõnnestumised muuta uue suhte osas ettevaatlikuks, pelglikuks, kõhklevaks.
Kommentaarid