KINNO! KONTSERDILE! NÄITUSELE! | Selle nädala kultuurisoovitused

MUUSEUMI

Hõbedat leidub me maal!

Kes Tallinnasse laulu- ja tantsupeole tulemas, võib ka Eesti Panga muuseumist läbi astuda. Rahanäitusele on sel suvel lisatud mõned stendid ehterahadest, mida esiemad just rahvarõivastega kandsid.

Huvitav:

• Kodarrahad – sellised ehted on omased vaid Eestile! Kullassepad kaunistasid-suurendasid rahamünte. Lisatud hõbeplekist serva muster meenutas rattakodaraid.
• Päris müntide asemel tegid kullassepad ehete jaoks ka pseudomünte. Lisaks valitsejatele graveeriti sellistele näiteks veel talumehi, neide, noormehi. Hinnatud meistrid tegutsesid 19. sajandil Pärnus, Lihulas, Viljandis ja Lõuna-Eestis.
• Lihulast on teada, et veel 1890. aastal pidid igal tütarlapsel kaelarahad olema, «sest kuidas sa muidu said mehele minna». Kaelatäie rahasid (24 tükki) sai koorma vilja eest.
• Kui tänapäeval kannavad ka seto lauluansamblite memmed ilu pärast suurt sõlge, siis vanasti tegid seda vaid sünnitusealised. Ehtekomplekt suure sõle, keede, kõrvarõngaste, sõrmuste ja käevõrudega võis kaaluda 3–5 kilo.
• Abiellumisel läks seto naine mehekoju eheteta ehk puhtana. Nii jättis ta maha oma suguvõsa mõju. Naise ehted viis uude koju ta ristiema.
• Ristimise järel hakkas seto tüdruk kandma peenikest ristiga keed, millele vanemaks saades lisandusid lihtsad keed ja ripatsitega keed. 14–18aastastel tuli komplekti veel ka sõlg. Keede küljes olevad ripatsid (rahad) olid olulised, need kõlisesid kõndides-tantsides.
• Neiule kinkisid oma ehteid edasi ema ja vanaema, kuid mõrsjaea lähenedes neid ka osteti. Üks kee maksis sama palju kui lammas. Ehete ostmiseks müüdi vahel isegi lehm.
• Kui ehtemood muutus, sulatati vanu ehteid uue moe järgi ümber. Eesti Vabariigi ajal hakati keesid üle kuldama.

Allikas: Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja

Näitus «Ehterahad» on lahti 31. augustini. Muuseumikülastus on tasuta.

NÄITUSELE

Fotoelamuste jahile!

Kui fotosõprade uus paradiis äsja Tallinnas avati, soovisid paljud kultuuriinimesed üksteisele õnne. Tänu Fotografiska Tallinnale saab nüüd Eestiski nautida maailma tippfotograafide töid.

Galeriisse tulijat tervitab avakorruse lahe kohvik. Teise korruse saalide salapärane hämarus kutsub kohtuma Briti fotograafi Jimmy Nelsoni töödega. Eksootilised rahvakillud ta fotodel meenutavad – ehk ei ole veel hilja hoida alles maailma mitmekesisust. Seda näitust näeb esimesena just siinne vaataja.

Kolmandal korrusel võib tutvuda veel kolme autori fotokunstiga. Kui Anja Niemi ja Anna-Stina Treumundi lavastatud pildid uurivad naiseks olemise rolle ja kuvandit, siis Sammallahti mustvalgetes fotodes lummab hästi tabatud argihetkede poeesia. 

Näitused on lahti septembri keskpaigani. Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnakus.

KINNO

Kuulsust näpates

Danny Boyle’i «Eile veel» mängib mõttega, mis juhtuks siis, kui keegi ei mäletaks ühtäkki biitleid. Muusik Jack (Himesh Patel) unistab kuulsusest, ent kuulajad vaid igavlevad. Esitledes aga biitlite lugusid enda omadena, ei jää ka menu tulemata. Kõrvalteemaks armastuslugu, stsenaristiks ju Richard Curtis («Neli pulma ja üks matus», «Armastus on see», «Notting Hill»). Ehk võinuks enamgi välja mängida kõike seda, mis globaalse elektrikatkestuse tõttu planeedilt kadus – lisaks biitlitele, kokakoolale ja sigarettidele …

LOE

Kuuba detektiiv

Leonardo Padura «Laitmatu minevik» on krimiromaan neile, kel tõrge veriste ja hirmuseguste lehekülgede ees. Neid siit ei leia. On hoopis 1989. aasta Havanna – aeg, mil detektiivi põhitöövahend oli taskumärkmik ja vana head Ladat parkides tuli antenn igaks juhuks kaasa võtta. Suitsetatakse ohtralt ja juuakse rummi ning muid kastanpruune märjukesi. Mees, keda detektiiv otsib, on ta oma klassivend, nii kulgeb jutustus vaheldumisi mälestustega. Pikantsust lisab asjaolu, et kadunu naise vastu pole uurija sugugi ükskõikne.

ÄRA MAHA MAGA

Kogu Eesti pidutseb

Kui sa ei saa Tallinnasse tantsu- ja laulupeole sõita, siis 7. juulil pakutakse ühesvaatamise võimalust Eestimaa 14 paigas – linnaväljakutel, mõisa- ja linnusehoovides jm. Selleks tuuakse kohale 3 × 5meetrised LED-ekraanid ja toolid. Sissepääs on prii ja pidu toimub iga ilmaga. Oma kodule lähima ühesvaatamise koha leiad: www.rahvakultuur.ee. Mõnes paigas saab juba hommikust saati näha ka eelmise päeva tantsupeo etendust. Taagepera lossi pargis toimub lisaks perepäev. Eriprogramme on mujalgi.