"Hommikusöök staariga" - Baari-Madis; Anu Saagim
Inimesed
30. juuni 2019, 12:25

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA

VIDEOINTERVJUU | Baari-Madis: minu vihkajad on tegelikult minu suurimad kapifännid (35)

Hiljuti toimus Tallinna Vaba Laval juba viiendat korda Eesti Blogiauhinnad gala, kus oma debüüdi tegi ka Õhtulehe staarblogija Madis Räästas aka Baari-Madis (39), kes on resideerunud Norras ja töötanud hotelli öövalvurina juba üle kümne aasta. 

Madis, sinust võib tõesti rääkida kui staarblogijast. Madis Räästas, Baari-Madis, on sul veel mingeid sünonüüme?

Bussi-Madis. Missi-Madis. On öeldud ka, et olen Pede-Madis, aga see ei tapa mind.

Kas sind on trollitud?

Ikka on trollitud, aga see ei häiri mind, sest ma ei ole selle pooleteist aasta jooksul, kui ametlikult Õhtulehe staarblogijaks hakkasin, ühtegi kommentaari lugenud.

Kuidas sinu blogija teekond nii hilja algas? Oled edev inimene, instas ja somes oled ju aegade ämarusest saati tegus olnud.  Vorpinud endast lugematul hulgal pilte, neid aktiivselt postitanud, ohjeldamatult eputanud...

See oli eelmise aasta aprillis. Olime sinuga Buduaari turul, saime kokku, lobisesime, kritiseerisime turul müüki pandud hilpe ja mingi hetks sa küsisid, et kas ma üldse tean kohalikke wannabe`sid. Tunnistasin, et ei tea, ega tunne neid. Sa näitasid, kes on blogijad, aga mina tundsin neist ära ainult Getter Jaani. Blogijad ei ole minu silmis kunagi staarid olnud, tead küll sellel teatud tasemel. Siis ma paljastasin, et kirjutan ka kodus sahtlisse. Sina soovisid näha mõnd näidist ja nii see läkski.

Jep, olin toona Õhtulehe veebi loovjuht ja meil oli plaanis kaasata veebi oma blogi kirjutama erinevaid tegelasi. Nii sündisidki Abielusaate-Heleni ja Marilyn Jurmani beebiblogid ja sina, Baari-Madis. Oled väga loetud. Lugejad vihkavad ja armastavad sind. Madis, ära kurvasta, sest kui sul on vihkajaid, siis ilmselt oled tähelepanu väärt. Vihkajad on tegelikult sinu kõige suuremad fännid, sest nad kulutavad oma hindamatut aega sinu peale. Nad on siis nii-öelda kapifännid.

Nad on siis nii-öelda kapifännid. Vihkaja on maskiga fänn ja ma olen alati öelnud, et kui sulle ei meeldi, siis ära loe, aga ikka loetakse. Kui sulle tequila ei maitse, siis ära joo seda, aga kell neli öösel lähed võtad ikka ühe tequila.

Nädal tagasi läks üles blogipostitus, kus sa karjud: „Appi, appi, ma olen kodutu“. Selle all mõtled, et sind võib-olla ei avaldata peale blogiauhindade gaalat mitte üheski väljaandes enam. Aga eks näis mis saab. Kas sa selle pooleteise aasta jooksul oled kirjutamisest sõltuvusse jäänud?

Ei. Mulle meeldib kirjutada, eriti kui ma leian inspiratsiooni Eesti elust või miskist totrast pealkirjast. Vahest pean end filtreerima, et tekst ei tuleks liiga pikk. Inimesed ei viitsi pikalt lugeda. Vahest on olnud raske oma verbaalset purset kokku tõmmata. Vahel on olnud ka hetki, kui 12 tunni pärast kell kukub, aga mul ei ole mitte millestki rääkida. Nendel hetkedel olen püüdnud oma minevikus sobrada. Kõik oma patud, äpardused ja jamad päevavalgele tirida.

Sa oled üsna päevakajaline. See, mis parasjagu Eestis toimub, selle sa ka kähku hammaste vahele haarad.

Ma olen selline elupõline staar-wannabe, mind inspireerivad pealkirjad. See on see, mida iga inimene näeb ja me kõik loeme neid.

Pealkiri müüb. Võin kinnitada, et sinu blogide loetavus on täiesti seinast seina. Ma ei saa vahel absoluutselt aru, mis toimib, mis mitte. Vahepeal on sinu postitust üle 36 000 korra loetud ja teinekrord vaid 3000 korda. Eesti väiksust arvestates igati hea näitaja. 

Jah. Ma ei paneks kunagi pealkirjaks „Puhkan päikese all“. Seks ja skandaal müüvad!

Ja alastus ka. Sina oled oma paljaid pilte lahkelt jaganud. 

Muidugi. Sa ju pead ennast müüma.

Kas ja mida see avalik blogimine sulle on andnud? 

Paar inimest on kirjutanud. Kõige ilusam kiidukiri, mis ma sain, oli: „ Sinu blogi on kui külm õlu peale sauna või reedeõhtune klaas veini peale väsitavat tööpäeva“. Just nende kahe-kolme ilusa kommentaari tõttu tunned, et pead edasi minema. Meil kodukandis läksid naabrid suisa minu emaga rääkima. Mu ema seda blogi ei loe. Talle öeldi: „Uskumatu, aga su poeg oskab kirjutada!"

Kui oluline on sinu jaoks blogiauhindadel osalemine ja võitmine?

Ma ei ole Jüri Ratas, kes niisama peaministriks ronib, iga asi peab olema ikka välja teenitud. Võit ei ole minu jaoks tähtis. Blogi kirjutamine oli mulle väljakutse ja ma suutsin end tõestada. Poolteist aastat on näidanud, et lugejaid jagub. Hea meel oli olla ka nomineeritud. 

 

Blogiauhinnad 2019 - Baari-Madis Foto: Erki Pärnaku

Sa oled teiste blogijate suhtes üsna terav. Oled nahutanud Paljast Porgandit ja Erik Orgut. Paljas Porgand on saanud uue nimegi - Paljas Kaalikas. Orgulgi on oma hüüdnimi - Orgasmi-Erik. Loomulikult oled nahutanud teisigi blogijaid, kuid just need kaks läksid ilgelt närvi, kui sul oli oma blogis jultumust neid mainida. Mis juhtus? Nad vist lausa kirjutasid sulle ja lubasid avalikku häbiposti panna?

See on järjekordne näide rumalusest. Mina sain neist kahest kehkenpüksist inspiratsiooni, aga nemad läksid omavahel tülli ja tirisid mindki oma supi sisse. Kusjuures kasutasin nende endi sõnu ja mõtteid ning kirjutasin sellest loo. Nemad olid solvunud ja ähvardasid mind. Olen alati öelnud, et minu möla ei maksa tõsiselt võtta. Mina lihtsalt naersin olukorra üle, mitte inimeste üle. Kui inimesed on end mingisse lolli olukorda pannud, siis minul on õigus nende üle naerda nagu "Ärapanijas" või "Tujurikkujas". Kui sa ei taha, et sinust räägitaks, siis ära roni püünele!

Mille peale Porgand ja Orgu solvunud olid? 

Ma vist võrdlesin pesus Porgandit Kim Kardashianiga. Kardashian tegi ka aastal 2002 seksivideosid ja oli tõeline wannabe. Täna on Kim Vouge esikaane tüdruk ja õpib juristiks. Imagot saab muuta. Ainult rumalad solvuvad kriitika peale. 

Aga närvid olid nii Porgandil, kui ka Orgul läbi. Kui Porgand hakkas saama vasakult ja paremalt – Orgult, sinult, pluss veel kommentaatorid otsa, siis tal tekkis väike breakup ja ta oli sunnitud tegema väikese pausi.

Porgand lubas teha pika pausi, aga see jäi üsna lühikeseks, seegi on ju naljakas! Igal inimesel on omad plussid ja miinused. Kui sa midagi välja ütled, räägid haigusest ja stressist, samas oled kellelegi eeskujuks, siis võta see aeg maha ja leia aeg vaid enda jaoks. Ära näpi oma telefoni. Saadakse ju aru, et sul on raske ja tuntakse kaasa. Annaa oma sisemisele wannabe`le rahu. Kui inimene murrab oma lubaduse ja tegelikult on kõik hästi, siis kui tõsiselt sa seda inimest saad edaspidi võtta? Kui sa ei suuda oma lubadusest kinni pidada, eriti, kui sa tahad nii paljusid inimesi mõjutada. Kui palju usaldust on sinu blogides, protsessides, sõnavõttudes? Kas seda tehakse tähelepanuks või sa päriselt mõtled seda, millest vahutad?

Mina teen sinu jutust järelduse, et kui juba kord blogija oled, siis oled sellest sõltuvuses. See 24/7 töö. Paljud inimesed arvavad, et blogindus on nagu fa fa fa. Muidu teed muid asju ja vabal hetkel lükkad lihtsalt miskit üles ja ongi tehtud. Sinu jaoks see nii, korra nädalas kirjutasid. Aga kui oled päris blogija, siis fännid tahavad pidevalt värsket verd.

Kui oled 24/7 blogija, siis sa pead pidevalt midagi muutma, sest ülesminek on väga kiire. Sa ei tohi seisma jääda. Sa ei saa enam sama feedbacki, mis alguses oli põnev ja kui kõik plaksutasid. Üks hetk jääb see ülesminek seisma ja sa pettud iseendas, sest sa oled oma ootused ja lootused nii üles kütnud. Järsku seda enam lihtsalt ei ole. Sa peadki pettuma ja elu ongi raske.

Aga tegelikult ei ole elu raske. Sa oled ise selle lati liiga kõrgele seadnud. Ma saan aru, et tähelepanu on mõnus, aga sellega tuleb ka päriselt vaeva näha. Pead kogu aeg midagi muutma. Kui ei muuda, siis minnakse uue, põnevama ja värskema staarikese juurde.

 

"Hommikusöök staariga" - Baari Madis; Anu Saagim; katusetrrass PARK`la Foto: Martin Ahven

Vahva kuulda sinu suust, et elu ei ole raske. Sa elad nüüd Norras, kaua sa oled seal elanud?

Mul saab 1. augustil 11 aastat.

Eestisse tagasi sa ei tule?

Sellise elustiili ja võimaluste juures, mis mul Norras on, ei kipu küll Eestisse tagasi.

Kõik näib väga tore, kuid mulle on jäänud sinu blogidest mulje, et sa tunned end seal suht üksikuna.

Ma elan üksi oma koopas, in the middle of nowhere. Ega seal suurt seltsielu ei olegi. Seepärast reisingi, et end rohkem välja elada. Seal on lihtsalt pisike linnake, kus sa käid jõusaalis, tööl ja poes. Linna nimi on Gol. Minu jaoks on linn masendavalt väike, aga samas on see nagu mõnus säästupank.

Sa ei ole suutnud ju raha korjata, sest kulutad kõik finantsid firmariietele ja reisimisele?

Reisimisele jah. Mul on keskmiselt kümme puhkusereisi aastas.

Miks nii palju?

Sest mul on igav.

Aga kuidas sulle nii palju puhkust antakse? Mis töö see selline on?

Tervist kahjustav töö. Olen hotellis öövalvur. Mul on nädal tööl ja nädal vaba. Ja tervist kahjustavad tööd on Norras ametiühingute poolt väga hästi kaitstud lisatasudega. Terviseamet seisab tööandjal kuklas. Ta ei tohi mind väga piinata. Vabal ajal ma siis kas reisin või lähen mujale pisut juhutöid tegema. Ida- Euroopa kullakaevur, nagu mind seal kutsutakse.

Kes sind nii nimetab? Töökaaslased?

Selline suhtumine oli siis, kui seal tööd alustasin. Olen ikkagi ju Ida-Euroopast. Päris tihti öeldi, et tulin sinna kohalikelt tööd ära võtma. Ebameeldiv suhtumine oli.

Palju sa seal palka kätte saad?

Ma saan kahe nädala eest umbes 2 500 eurot kätte. Aga käin ka veel mujal tööl. Mul on tegelikult kolm töökohta.

Kas sa julged nimetada neid?

Jah, mul on see kooskõlastaud põhitöökohaga. Ma olen selline tubli entusiastlik messidel ehitaja. Käin mööda Norrat messe üles panemas. Aga need ei ole igakuised. Vahel on tööd ja vahel pole.

Ka siin saaksid sama töö eest 2500 eurot  kätte?

Saaks, aga siin peaksin rohkem tõmblema. Mulle meeldib lihtne elu. Miks teha elu raskeks, kui saab ka lihtsamalt? Elu on nautimiseks, mitte ainult töötamiseks.

Praegu on väga popp, et kõik geid abielluvad omavahel ja saavad lapsi. Kes ei saa, need toovad välismaalt. Kuidas sinul sellega on? Pereplaane ka pead?

Ei, mina lapsi ei taha. Töötades hotellis näed, et mõned inimesed kohe ei ole lapse saamiseks loodud. Ja näed ka laste pealt, kui laastavalt see vabakasvatus neile mõjub. Ma olen ise veel laps. See rahutu Tuhkatriinu minus ütleb, et maailm on minu jaoks veel avastamata.

Kui vana sa praegu oled?

Ma saan järgmisel aastal 40.

Kas sa ei karda, et ühel päeval, kui oled 50-60, siis kahetsed et sa ei ole peret loonud?

Ei. Ma ei taha lapsi juba viimased 5-6 aastat ja ilmselt tulevikus ka mitte. Aga geipaarid, kes endale lapsed on hanikinud, on väga tublid! Mina neid hukka ei mõista, toogu omale lapsed kas või Hiinast. Pigem lapsele kodu, kui vaesed lapsed, kes nälgivad. Silmakirjalike inimeste hukkamõist on arusaamatu. 

Kui lihtne või keeruline on olla gei Eestis võrreldes Norraga?

Ma olen Norra mõistes tagasi Kilingi-Nõmmel, pisikeses külas. Kolleegidel oli alguses väga huvitav vaadata minusugust printsessi. Lõin kohale jõudes kõik oma kaardid lauale. Ka agentuur hoiatas minu tulevasi töökaaslasi, et siit ei tule tavaline lihttööline. Suhtumine on tore, sest ega ma päris seelikus seal ringi ei jookse ja vikerkaare lipuga ka ei lehvita. Olen hakanud Norras ennast rohkem tagasi hoidma. Mitte, et mu elu oleks ohus, aga ma näen, et seal ei ole põhjust Lady Gagat mängida. 

Kui vahest Tallinnas käid, siis siin tunned end vabamalt? Siin võiksid isegi vahest seeliku selga tõmmata, keegi ei minestaks?

Muidugi! Norras näiteks on isegi öeldud, et ma ei ole gei. Seda seniks, kuni ma suu lahti teen ja kätega vehkima hakkan.

11 aastat kodumaast eemal. Norras ühes väikses linnakeses. Päris karm. Praegu sul elukaaslast ei ole?

Ei ole.

Mis sul selle üksi olemisega on?

Ma elan üksi. Ma ei taha mingit inimest jalus tuiamas. Seni, kuni mul on sõbrad ümber, ma ei ole üksi.

Sõpru sul siis jagub?

Jah. Mulle meeldib palju reisida, ma olen üpriski sotsiaalne ja ma ei taha oma riideid elukaaslasega jagada. Ma olen natukene isekas, ma ei ole veel kohanud seda inimest, kes oleks suutnud minusugusele käpa peale panna. Ma pole väga püsiv inimene. Ma olen küll laisk, aga samas rahutu hing. Ma jahin kaaslast lihtsalt jahi mõnu pärast, mitte inimese enda pärast. 

Kas Tallinnas tuntakse sind veel tänaval ära?

Ei, seda ei ole. Vanasti oli seda palju, et karjuti järgi Baari-Madis, nüüd enam mitte. Aga oma telefonile vastan ikka: "Halloo, Baari-Madis kuuleb!“.

Mis tunne see on, kui mingil hetkel oled laineharjal ja siis ühel kaunil päeval sind enam ei märgatagi?

Aastal 2007 olin ma ajakirja Just! esikaanepoiss ja mind tituleeriti Eesti parimaks meelelahutajaks. Mul oli ja on Kardashiani kompleks - saaks ainult tähelepanu. Olin ju tegelikult kuulus mitte milleski. Aastal 2008 oli mind nii palju, et see tõesti muutus tüütuks. Teed ajakirja lahti ja seal on jälle minu pilt. Inimesed tüdinesid kah minust ära. Tuli majanduskriis, mul kadus töö geibaaris ära. Töötasin meelelahutuses ja esimene asi, mis kokku tõmmatakse, ongi meelelahutus. Siis tundsin, et mul on vaja siit mõneks ajaks kaduda. Arvasin, et käin korra ära, no nii umbes neli kuud. Neljast kuust sai üksteist aastat. 

Vahel on tuju tagasi tulla. Alati leian ka need ajakirjanikud ja fotograafid üles, kes mind pildistavad. Hüppan punasele vaibale ja näitan, et olen kohal.  Aga nüüd olen õppinud kuulsust handlima. Ei ole enam nii, nagu 2005. aastal, kui karjusin „Baari-Madis ei seisa järjekorras, ma olen Anuga!“. Kui sa oskad kuulsust ise käsitleda, siis on see päris nauditav. Kui sa kasutad seda ära või ei tea täpselt, mida teed, siis see võib sulle hukatuseks saada. Aga noh, kellele ei meeldiks tähelepanu?

Inimesed on pimestatud kuulsusest, aga nad ei tea selle hinda. Nad arvavad, et kuulsaks olemine ongi limusiinid, šampanjad ja red carpet. Sinisilmsed ullikesed!

Mis ta siis on? Kas see ei ole siis šampanja, tasuta toit, ilusad riided?

Jah, aga päeva lõpuks – tasuta lõunaid ei ole. Mingi hetk tuleks nagunii maksma hakata.

Ajakirjanikel ja eelkõige lugejatel on ikkagi vaja neid kuulsusi, inimesed himustavad verd ja pisaraid.

Palun väga, aastatel 2005-2007 kõik toitusid minust ja ühel hetkel nad enam ei tahtnud minu verd, nad tahtsid värsket fileed. Vaja on uusi staare, aga  Eestis on see väga raske tulema. Võistlussaated - me kasutame alati ühtesid ja samu staare, me ei anna võimalust noortele andekatele inimestele.

Meil on superstaari saade, kuhu tulevad ju uued noored? Piisab ka, kui väisata mõnd populaarset saadet, olla pidevalt esil ja ongi uus staarihakatis valmis? Seejärel ei jää muud üle, kui juua šampanjat, olla kohal kassiristsetel ja ümbriku avamistel, ongi tehtud.

Tore, kui sa oled pildis, aga pildis olemisega enam karjääri ei tee. Sinust peab olema mingi X-factor. Kui ma vahest näiteks sirvin mõnd seltskonnaürituse galeriid, siis näen ainult neid, kes olid ka 10-15 aastat tagasi pildis, ei kedagi uut.

Uut verd on tõesti vähe. Mäletan, kui ma veel staare vorpisin -  staarfotograaf, staarjuuksur, staarkoristaja... Inimesed läksid tohutult närvi ja see oli lõbus. Kriisati, et staarid on ikka Anne Veski, Ivo Linna ja Tõnis Mägi. Kuidas mul on jultumust tituleerida mingit Baari-Madist või Tissi-Missi staariks? 

Me oleme kõik tegelikult selles klassisüsteemis – A, B, C, D-listis. Täna on staarid blogijad. Vaesekesed näitavad küll oma säravat külge, aga nad ei paljasta, kui palju nad tegelikult higistavad. Te ei kujuta ette millises stressis nad elavad! Inimesed näevad ainult ilusat pilti ja nende sooduskoodi. Kellegi pesu ja vedelemist kaunis poosis udupeenel diivanil. Väike sügavamõtteline tsitaat lisaks ja andke raha! Elu ongi üks sügav tsitaat!

See läheb noortele peale, nagu sa näed.

Jah, aga nad näevad seda ilusat poolt ja nad himustavad ka seda. Aga kui äkitselt keegi ütleb instastaarile või blogijale, et pilt ei ole ilus. Jeerum, selle peale saavad nad šoki ja annavad otsad. Nad ei kannata kriitikat absoluutselt! Mõtlevad, et kriitika on viha, tegelikult ei ole. See, et mina ütlen välja teistmoodi arvamuse, ei tähenda seda, et ma vihkan sind või sinu tegemisi. Tegelikult ei vihka, ma lihtsalt ütlesin välja oma arvamuse, aga nad ei ole selleks valmis.

Kui tahad tähelepanu, siis sa pead igaks olukorraks valmis olema. Nii heaks, kui halvaks. Uskumatu, kuidas kõik blogijad on täna Eestis omavahel tülis – mina ütlesin Porgandile, et ära viska puljongit ära, aga ta viskas selle puljongi ära, jne. Ongi suur riid majas. Tegelikult Porgand ja kõik teisedki on tublid, aga mina lihtsalt ütlesin teistmoodi arvamuse ja nüüd on kõik solvunud. Sa ei saa solvuda selliste tühiste asjade peale! See näitab, et sul ei ole veel seda paksu nahka, aga see tuleb endale kasvatada. 

Nad on nii noored, keegi pole neid karmiks eluks koolitanud.

Pole mõtet igast sääsepirinast lasta end häirida. Mina olen samamoodi mõttetuim inimene maamunal kellegi kolmanda jaoks. Me kõik tahame öelda, mis me arvame. Kui me hakkame oma elu sättima teiste inimeste arvamuse järgi, siis me ei jõua mitte kuhugi. Sa pead ikka alati sirge seljaga edasi minema. Jah, on tore kuulata neid kannustavaid hõiskeid ja patsutusi seljale, aga reaalsus on teine. Jalgpallimatšil me kõik karjume, aga mängija ei hakka nutma sellepärast, et keegi karjus, et sa mängid sitasti. Tuleb lõpuni mängida.

Kes on Eestis sinu jaoks atraktiivne blogija?

Helen Adamson. Ta on inimlik, temaga on kerge samastuda ja ta ei loo bloginduses endast ideaalset inimest. Ta kirjutab ka asjadest, mis talle ei meeldi. Elu ongi selline. Ta ei räägi läbi tsitaatide, vaid ta räägib läbi oma kogemuste. Inimene suudab näidata nõrkusi nii, et see ei jäta muljet halamisest. Ta ei otsi lohutavat tähelepanu.

Pange kõrva taha, noored blogijad! Kes on sinu arvates Eesti kõige mõttetum blogija? 

Ma ei loegi teiste blogisid. Ma ütlen ausalt, ma loen ainult pealkirju. Ma pole kunagi süvenenud mitte kellegi blogisse, sest mind absoluutselt ei huvita, mida nad arvavad. Ma elan pealkirjadest, ma tahan seda kiiret flashi. Süveneda kellegi blogisse, milleks? Mind ei huvita, kuidas keegi last kasvatab, kuidas nad reisil käisid, see on nende story! Ma ei taha kellegiga samastuda, ma tahan olla erinev ja teha asju omamoodi. Kui sa kirjutad, et seal rannas oli tore…, no kuulge, igas rannas on ju tore! Tuleb elada oma elu!

Teeme ühtlasi ka üleskutse meie lugejatele – kas Baari-Madis peaks jätkama iganädalaselt oma blogi kirjutamist Õhtulehes või mitte? Selle üle võite siis diskuteerida meie kommentaariumis. Kõige tähtsam on ikka klikkide arv. Kui see ületab ikkagi 30 000, nagu see sinu puhul Madis on juba olnud, siis go on!

Vaata ka videointervjuud Baari-Madisega!

"Hommikusöök staariga" - Baari Madis; Anu Saagim; katusetrrass PARK`la Foto: Martin Ahven