HELENI BEEBILOGI | Tundsin Blogiauhindade jagamisel, et mind tunnustatakse ka päriselus (4)

Ma ei teagi, mitu korda pean postitust Eesti Blogiauhindade jagamisest alustama, sest mu tunded on nii varieeruvad, et ma ei suuda peas oma mõtteid selgeks saada. Ma ei tunne end isegi nii suure blogijana. Ma olen lihtsalt üksikema, kes üritab parimal viisil last üles kasvatada ning jagab oma kogemusi. Olen tahtnud, et mu blogi oleks abiks paljudele, kust saab nõu ja tuge ning aeg-ajalt ka hädavaresele omast nutulaulu – ka hädaldamine on elu osa. Siiski olen endale teatud fassaadi loonud, peljates oma eraelu detailidest rääkida. Seetõttu ei teagi ma, kui suur blogija ma olen. Äkki olen ikka blogija, aga ma lihtsalt ei peagi iga viimset detaili jagama?

Sattusin Blogiauhindadele osalema läbi juhuse. Esiti mõlkusid mu peas mõtted, et oma beebiblogiga ma ei kandideeri ning isiklikku blogi pole ma nagunii jaksanud täita. Nii et las ta olla! Üllatuseks teatasid korraldajad mulle Napsie peol, et osalegu ma aga!

Oma suureks üllatuseks ja rõõmuks sain pere- ja beebiblogide kategoorias teise koha! Mul on lugejaid, kaasaelajaid ning toetajaid, kelle toetuse üle olen siiralt tänulik! Muidugi on kõige ägedam tagasiside, kui keegi kirjeldab, kuidas mu postitustest abi on olnud.