Foto: Marilyn Jurman
Blogid
9. juuni 2019, 13:00

MARILYN JURMANI BLOGI | Uskumatu! Hambaravi on sama kallis nagu Itaalia puhkusereis (70)

Käisin teisipäeval hambaarsti juures. See on nii veider, et vaatamata tuimastusele ja uutele aparaatidele on iga kord hambaarsti juurde minnes selline tunne, et keegi hakkab kohe mu sõrmeküüsi ükshaaval ära tõmbama. Ütlesin arstile ka, et tehku ikka teine doos tuimastust ka, kuna esimesega lahtus vaid pool hirmust.

Mäletan, et meil oli kunagi koolis oma hambaarst. Ja too oli üsna käre tädi. Mingit tuimastust tol ajal ei tehtud (aasta siis oli 1995 või midagi sinna kanti), aga ma ei tea ka, kuidas tänapäeval on. Igatahes tol ajal lahkus iga teine õpilane kabinetist nuttes. Mina enamasti mitte.

Ma ei tea miks, aga mul oli mingi kindel veendumus, et pean kõik vapralt välja kannatama. Eks see arstitädi ilmselt hirmutas ka mind veidi, aga tundub, et sellest oli kasu, kuna nüüd ütles hambaarst, et midagi eriti hullu mu suus õnneks ei toimu.

Vastukaaluks oma põhikooliaegsele hambaarsti juures käimise kogemusele lasen nüüd alati kõik ära tuimastada ja siis hingan sisse-välja. Igasuguse tuimastusega nii arstil kui muidu elus tekib üks probleem – kui väga ära harjuda, siis pärast tuimastuse mõju kadumist hakkab ikkagi väga valus.

Nagu ma ütlesin, siis midagi hullu mu suus ei olnud. Aga paraku on inimestel sageli põhiprobleem purihammastega, mis tulevad piimahammaste vahetumisel kõige viimasena. Kuna ka mina pean nüüd pidevalt käima neid hambaid n-ö turgutamas, siis võtsime kodus Rumi hambapesu veidi teadlikumalt ette. Ja talle see ikka üldse ei meeldi. Kuna me väga harva sunnime teda midagi tegema, siis on väga keeruline lapsele selgeks teha, et see on nüüd üks asi, mida ta kindlasti peab tegema.

Kõik see vaev on ikka parema tuleviku nimel ja üldse mitte valu vältimise põhjusel, sest seda saab ju tuimastada, vaid hoopis hambaarsti arve pärast. Kahjuks pole keegi selle jaoks mulle tuimastust pakkunud.

Läksin lõbusasti maksma, eeldades, et mul on arve tasumiseks piisavalt raha pangakaardil, aga lõpuks pidin rahakotist sente kokku lugema, mida juurde tasuda. Ma naiivselt eeldasin, et hambaravi pole sama kallis nagu üks reis Itaaliasse... koos ööbimisega! Hiljem kuulsin tuttavatelt, et nii see täpselt ongi. Otsustasin, et järgmised hambad peavad ootama, kuna selle aasta eelarvesse nende ravi mul siiski enam ei mahu.

Aga ma olen ikka väga tänulik, et sõbranna kutsus mind kunagi ühte reklaami hammastest ja suuhooldusest rääkima. Pärast seda hakkasin igal aastal hügienisti juures hammaste suurpuhastuses käima. Ilmselt pole mul just seetõttu hammastega eriti palju muresid. Kui tihti teie hambaarsti juures käite? Kas ainult siis, kui mure juba käes või regulaarselt?