Suhted
22. mai 2019, 06:00

Kiri toimetajalt

Pärast möödunud päikeselist nädalavahetust tunnen end nagu patarei. Selline täislaetud patarei. Ja kuigi see võrdlus ei ole võib-olla kõige naiselikum, siis täpselt nii on. Pärast pikalt pooltühjalt tiksumist hakkab energia vaikselt tagasi tulema. Olen ikka täielik valguse-, sooja- ja päikeseinimene, jätkuks vaid seda ilusat aega kauem!

Pärast möödunud päikeselist nädalavahetust tunnen end nagu patarei. Selline täislaetud patarei. Ja kuigi see võrdlus ei ole võib-olla kõige naiselikum, siis täpselt nii on. Pärast pikalt pooltühjalt tiksumist hakkab energia vaikselt tagasi tulema. Olen ikka täielik valguse-, sooja- ja päikeseinimene, jätkuks vaid seda ilusat aega kauem!

Nautisime perega esimest suvist ilma kevadpealinnas Türil. Ikka lillelaadal. Ega ma ise sinna igal aastal tükikski, aga meie pere kaheksa-aastane pesamuna on suur aiandushuviline. Ja nii me seal siis põnevate taimede jahil käimegi. Näiteks kasvavad meil linnaaias seened, sest preilna otsustas möödunud aastal seenepaku hankida. Ja viinapuud. Tõsi, marju pole me veel näinud, aga sel aastal on juba lootust. Naerame abikaasaga vahel, et lapse soovid viivad meid pankrotti, sest kõik rohenäpud ju teavad, et ega see aiandus ole mingi odav hobi. Samas aga on see ka hirmus tore, kui tänapäeva linnalaps endas sellise kire avastab. On ju?

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99