„Ei saa öelda, et meie kandis mehi ei oleks, aga... Valik on ikka väga kesine,“ kurdab Maris.
„Ma peaksin sisuliselt valima külajoodikute ja vanameeste vahel,“ lisab ta.
„Külajoodikute all ei mõtle ma ainult neid, kes hommikust õhtuni poe ääres õlut ja viina rüüpavad, vaid ka neid, kes päevasel ajal ka tööle jõuavad. Päeval käiakse tööl ära, aga õhtul on kindel retk poodi, et sealt õhtuks alkoholi osta,“ räägib Maris, et ta on isegi ühe taolise külamehega üritanud suhet luua.
„Kohtamas käies ei häirinud see veel nii väga, aga kui kokku kolisime, siis tüütas see ära. Iga päev käis ta pärast tööd poes, et osta sealt õlut. Ta unustas või ei hoolinud, et kodus pole leivakäärugi. Aga alkohol pidi olema! Nädalavahetusel tarbis ka kangemaid jooke ja pidutses sõpradega. Järjest enam jäi kõrvale romantika ja kaisus vedelemine – oluline oli lihtsalt rihm lõdvaks lasta ja kaanida.
Tema isegi tahtis lapsi ja tõelist peret, aga juba mõni kuu pärast ühist elu – ma ei olnud õnnelik. Ma leidsin erinevaid viise ja tegevusi, kuidas kodust eemale hoida. Täiesti haige, aga nii see oli. Sel teemal rääkimisest ei tulnud midagi välja. Mõne kuu tülitsesime, kuid lõpuks sai sellest jamast kõrini. Ühel nädalavahetusel, kui mees töökaaslastega pidutses, kolisin tema asjad tagasi mehe ema juurde. Mõnel õhtul käis ta veel mu ukse taga jõlkumas, aga õnneks tulid vaikus ja vältimine kiiresti,“ tänab Maris õnne, et ta selle mehega peret ei loonud.
„Mul on käinud ka paar vanemat kosilast. Nad on küll tasakaalukamad, aga juba mitmendal ringil. No ei tahaks veel päris alla anda, et lapsevanemaks saada endast 15–20 aastat vanema härraga. Neil on küll piisavalt raha ja elutarkust, kuid ka vähemalt mõni laps ja eksnaine elus olemas. Kärgperest ma ei ole eriti huvitatud, sest siis tuleks oma ego väga alla suruda,“ elabki Maris endiselt üksinda.
„Linnas on valik küll suurem, aga sealt ei taha mehed siia kolkasse kolida. Ma olen aga oma töö ja elukohaga rahul. Ka visiitabielu ei ole tulevikule mõeldes piisav. Üksi seda iivet siin maal ei tõsta. Väga kummaline on kuulata, kuidas valitsusse saanud EKRE esimene mure on õlleaktsiis. Ei aita see elul maal püsima jääda. Alla ma veel ei anna, aga üksi noorust nautida on ikka jama küll. Eneseväärikust vähemasti niipalju jagub, et külajoodikud ja vanamehed jätan kõrvale,“ tahab Maris teisigi üksikuid naisi innustada, et sobimatu kaaslasega ei peaks lihtsalt niisama leppima.
Kommentaarid