kui tood koju raha, mis ei ole emapalgast eriti suurem, siis peadki KA valvama.
Naisel tööpäev 24/7, sinul 40 tundi nädalas. Loomulikult pead last hoidma, et naine mõne tunni ööpäevas magada saaks.
Pere on pere, selleks see ju luuaksegi, et üksteist aidata ja koos uut põlvkonda eluvõimeliseks kasvatada.
Mehest, kellele midagi andma PEAB, katsutakse varem või hiljem lahti saada.
Sa proovi ise ka anda..., ja seda antavat kraami tuleb rohkem, kui vastu võtta suudad.
Hakka inimeseks, siis oled MEES, seni lihtsalt isane isend (see viletsamapoolne, keda paremad isendid välja tõrjunud).
Aga seda kõike tead ju ise ka, muidu poleks agressiivne naise suhtes.
Mis mõttes EI ANNA? Kui mees miskit annaks, küll siis naine tänulikult vastu võtaks. Sa tahad, et ta üksi last kasvataks ja sulle aina annaks midagi. Sa suur inime, anna ise naisele ja ole oma lapsele isa eest. Küll kõik siis laabub, naine meelas ja lapsed kasvades tänulikud.
Lasteaed, see siinne meespere.
Keda te võrdlete? Vastsündinu ja täiskasvanud inimene!
Üks saab iseenesega väga hästi hakkama, teine kohe kindlasti mitte!
Mõlemad vanemad tegelevad peamiselt beebiga ja kui aega üle jääb, sel juhul ka teineteisega.
Imik on nii abitu vaid mõnd aega. Isekus tuleb selleks ajaks unustada.
Sageli lähebki viltu see, et laps saab kõige tähtsamaks. Harmoonilise pere valem on kahtlemata see, kui mees ja naine jäävad üksteise jaoks selles suhtes tähtsaimaks, ja laps on selle pere noorem ja armastatud osa, kuid mitte kunagi eespool. See on muidugi kehtiv ainult juhul, kui tegemist on normaalse, hooliva ja armastava perega, ning kaotab tähenduse kohe, kui üks vanematest iseennast selles peres kõige olulisemaks hakkab pidama. ;)
KOMMENTAARID (12)