MIKS MA VARJASIN PEREVÄGIVALDA: vaatasin endale peeglist otsa ja mõtlesin – see ei saa olla mina

Ma nägin seda und taas. On hommik, ma vaatan peeglisse ja näen moondunud nägu. Sinine latern silma all, punased sügavad vaod, hall pilk. Ohates võtan lahti meigikarbi ja korrutades endale – see pole mina, seda ei juhtunud minuga, mina pole pekstav – hakkan endale nägu ette joonistama.