Kuidas väljapressija lubas kommunistide eest kaitset

Viljandi advokaat Martin A. juhtus siis Nõmmele, külla oma koolivennale ja ammusele peretuttavale, Silikaadi direktorile Bruno Kadakale. Seal hakkas ta veeretama juttu, et olevat salaorganisatsiooni liige ja teab, et Eestis pannakse varsti toime riigipööre. Võimule tulevad kommunistid ja tapavad kõik jõukamad inimesed. Advokaat lubas Kadaka ja ta pere eest kosta, kuid salaorganisatsioonile tuleks annetada 3000 krooni.

Järgmisel hommikul tuletas Martin A. Kadakale oma ettepanekut meelde, palus tal mõelda ja oma otsusest teada anda. Mõne aja pärast teatas Martin A., et salaorganisatsioon nõuab nüüd rohkem raha, 1000 kuldrubla ehk 7380 krooni.

Bruno Kadaka abikaasa läks politseisse. 

24. aprillil 1940, paar kuud enne riigipööret, oli asi ringkonnakohtus arutusel. Martin A. oli seal pisarateni närviline ja eitas oma süüd.

Bruno Kadak ja ta pere tõsteti 1940. aasta suvel  oma majast välja. Direktor suri 5. juunil 1941 ja pääses Siberist, kuhu mõne päeva pärast saadeti ta abikaasa ja lapsed – poeg oli vast kaheaastane. Poisi suutsid sugulased pärast sõda Eestisse tagasi smugeldada ja siin lapsendada.