Helen KõppFoto: Stanislav Moškov
Blogid
27. aprill 2019, 12:00

HELENI BEEBIBLOGI | Kui mõni paks keskealine mees tänaval „Kalvi-Kalle” hüüab, tekitab see tunde, et mulle hõõrutakse pidevalt minu elu suurt viga nina alla (33)

Ei saa salata, et mind valdab tehtud vigade tõttu kahetsus. Kui vigu sageli nina alla hõõrutakse ja meelde tuletatakse, tekib veelgi suurem kahetsus. Raske on tunnetega tegeleda, kui kavatsed hetkeks kahetsused unustada, kuid siis otsustab keegi järsku iseenda vigade varjamiseks tähelepanu minu vigadele juhtida.

Ei saa salata, et mind valdab tehtud vigade tõttu kahetsus. Kui vigu sageli nina alla hõõrutakse ja meelde tuletatakse, tekib veelgi suurem kahetsus. Raske on tunnetega tegeleda, kui kavatsed hetkeks kahetsused unustada, kuid siis otsustab keegi järsku iseenda vigade varjamiseks tähelepanu minu vigadele juhtida.

Kuidas ma kahetsusega toime tulen? Esiteks püüan olla tänulik kõige selle eest, mis on mu elus hea. Näiteks parim on minu armas beebi Carmen, kes on varsti juba 11kuune ja siis aastane! Lapse saamine on nii imeline ja ilus kogemus. Mul on keegi, kes mind südamepõhjast fännab ning kelle jaoks olen mina kõige imelisem ja suurem eeskuju.

Ma ei ole kindel, aga võib-olla on mul mingisugune posttraumaatiline stress. Kui mõni paks keskealine mees tänaval järjekordselt „Kalvi-Kalle” hüüab, tekitab see eriti tunnet, et mulle hõõrutakse pidevalt minu elu suurt viga nina alla. Kes juba taipas, siis räägin veast, milleks oli kutse põnevasse saatesse, milles näidatakse minu lahedat elu täpselt nii, nagu mulle sobib – selline koguperesaade.

Edasi lugemiseks: