Foto: Kalev Lilleorg
Inimesed
15. aprill 2019, 12:00

Heidy Tamme meenutab kohtumist Alla Pugatšovaga: ta pani minu pakutud kleidi selga ja ütles, et ostab selle ära!

Täna saab 70aastaseks Venemaa estraadidiiva Alla Pugatšova. Ajakirja Naisteleht 55+ eri veergudel meenutab Heidy Tamme, kuidas lauljanna omal ajal tema esinemiskostüümi ära tahtis osta.

«1980ndate alguses esines Alla Pugatšova Tallinnas. Lebasin sel päeval palavikuga voodis, kui äkitselt helistas filharmoonia administraator: «Tead, Heidy, Pugatšova sõitis Eestisse. Tal on linnahallis kontsert ja lauluväljakul filmitakse. Sul on väga ilusad kostüümid, võiksid teda hädas aidata, tal varastati kohver esinemisriietega ära.»

Kuigi olin haige, hüppasin voodist välja. Olin tähele pannud, et tema kostüümid on sellised avarad ja laiad. Võtsin omast arust sobivad kleidid kaasa ja põrutasin linna. Läksin linnahalli garderoobi ukse taha. Seisin seal ja äkitselt lendas uks lahti, välja tulid tema trupi liikmed, kõigil näod punased, kostis sõimu.

Mõtlesin, et kui mind sisse kutsutakse, mis siis veel saab?

Kutsutigi sisse ja Pugatšova pani minu pakutud kleidi selga. Küsis siis koduabilise Ljusja käest, kuidas sobib, kuidas talle meeldib. «Väga ilus, väga uhke,» kiitis Ljusja. Ja Alla ütles, et ostab selle ära. «Kui palju see kleit maksab?» küsis Pugatšova. Vastasin, et ma ei müü seda kleiti, see on mu isiklikust garderoobist: «Mulle öeldi, et teid on vaja lihtsalt kostüümiga aidata.»

Pugatšova oli seepeale võrdlemisi järsu reageeringuga. Põrutas mulle väga üleolevalt ja vihaselt – samas helistikus, nagu oli enne oma trupiliikmetega kraaksunud: «No skažu vam, u menja ljohkaja ruka – võ budjete znamenitoi.» (Kinnitan teile, et mul on kerge käsi, te saate kuulsaks – vene k) Ootan seda kuulsust siiani.

Jäin kontserti kuulama. Tuli välja, et polnud tal midagi ära varastatud. Hiilgas laval täies rüüs. Ent kontsert mulle meeldis – tõeline slaavi naine, vägev artist. Mul oli temalt palju õppida, kuidas esineda ja olla artistlikult julge. Inimesena jättis ta mulle paraku väga üleoleva mulje.»

(Loe lisa Verni Leivaku raamatust «Gastrollid U-duuris», Tammerraamat 2016)