Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
13. aprill 2019, 13:10

Millest tekib lihaspinge?

Lihaspinge tekib siis, kui on füüsiline stress, ülepingutus, valu või hoopis vaimne stress. Lihast ärritab ka näiteks külm, mis viib lihase pingesse.

Taastusraviarst Vaike Kabel kirjutab portaalis Kodus, et kui pingutad lihase mingis vales asendis üle – see ei saa vahepeal korralikult lõtvuda ega puhata –, ja kui see kestab kaua, jääbki lihas pingutatud asendisse ning tekib lihaspinge. Sel juhul on häiritud lihase ainevahetus, organismi hakkab kuhjuma laguaineid ning lihases tekib toitainete vaegus.

Lihaspinge põhjustab valulikkust, valu omakorda tekitab lihaspinget – see on nagu suletud ring. Niisugune lihaspinge võibki jääda püsima.

Kui me lihaseid ei treeni, muutuvad need lõdvaks ning kaotavad oma õige tugiülesande. Näiteks selgroogu stabiliseeriv lihaskorsett peab olema tugev ja elastne, et hoida selg õiges asendis. Kui korsetilihased on nõrgad ja istud kauem vales või sundasendis, tekib lihaste ülepinge.

Sama on treeningute puhul: kui mingit lihasgruppi ebaõigesti üle treenida, tekib selle tagajärjel lihaspinge ja koos sellega valu. Tuleb õppida taluma õigeid koormusi ning vahepeal teha venitus- ja lõdvestusharjutusi, et lihaste talitlus säiliks normaalsena.

Millest tekib käte-jalgade lihaspinge, loe pikemalt siit.