Kaitsepookimised tehtud: Krista Joonas arvab, et nakkushaiguste põdemisega ei maksa riskida, kui need on lihtsa süstiga välditavad. Seetõttu on tema pere vaktsineeritud nõnda, nagu vaja.
Suhted
5. aprill 2019, 15:30

Kas täiskasvanu peab end vaktsineerida laskma?

Viimasel ajal taas levima hakanud leetrid ja läkaköha on nii mõnelgi hirmu naha vahele ajanud ning hulganisti küsimusi tekitanud. Kas ja mille vastu peaks täiskasvanu end vaktsineerima?

Viimasel ajal taas levima hakanud leetrid ja läkaköha on nii mõnelgi hirmu naha vahele ajanud ning hulganisti küsimusi tekitanud. Kas ja mille vastu peaks täiskasvanu end vaktsineerima?

Krista Joonasele (37) on vanemad kinnitanud, et ta sai lapsepõlves kõik vaktsiinisutsud, mis tolleaegses kavas ette nähtud olid. Ka oma tütardele Eliisele (8) ja Annile (3) on naine lasknud vastavalt praegu Eestis kehtivatele vaktsineerimissoovitustele kõik süstid ära teha. Pere meespool Viljar (38) on täiskasvanuna saanud lisasüstegi. Seda sel põhjusel, et ta peab aeg-ajalt oma töö tõttu käima välisriikides, kuhu minnes on kaitsepookimised nõutud. Näiteks oli Indiasse sõites vajalik end vaktsineerida A-hepatiidi vastu.

«Usun, et oleme nakkuste vastu üsna hästi kaitstud ja seetõttu ma praegu üsna «kuuma» vaktsineerimisteema pärast väga ei pabista,» on Krista rahulik. Kuid lisab, et aina enam levivad leetrid on teda veidi mõtlema pannud küll. Nimelt ütleb ametlik soovitus, et neil, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 (nagu Krista) ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine. Arstilkäik, nendib naine, tuleb ette võtta. «Kui tõbi on lihtsasti välditav, siis miks riskida nakatumisega?» esitab ta retoorilise küsimuse.

Edasi lugemiseks: